E-ostud väljastpoolt Eestit - kuidas ohtusid ära tunda? Mida tasub teada ja kuidas käituda, kui tellitud kaubad ei jõua Sinuni?

E-kaubandus

Ostude puhul, mis sooritatakse arvuti vahendusel ehk internetis, sõlmitakse leping müüja ja tarbija vahel sidevahendi abil, täpne nimetus antud lepingute puhul on kauglepingud.

Kauglepinguteks loetakse ka teisi lepinguid, mis sõlmitakse sidevahendi kaudu ning mille puhul tarbija ja pakkuja ei kohtu isiklikult. Näiteks ostud telefoni, raadio, faksi, posti või televisiooni vahendusel. Samuti ostmine adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või ajakirjanduses ilmunud tellimislehega reklaami vahendusel. Kõige levinum on kindlasti interneti teel ostude sooritamine ning läbi interneti on tarbijatele kättesaadavad e-kauplused üle kogu Euroopa.

Euroopa Liidus kindlad reeglid!

ELi piires tehtud ostude puhul saavad tarbijad arvestada kindlate õigustega, sest kõigis liitu kuuluvates riikides, lisaks Norras ja Islandil, kehtib tarbijakaitse ühtne miinimumtase. Enne 13. juunit 2014. aastal tehtud e-ostude korral võivad tarbijad arvestada õigustega, mis tulenevad vastavast EL direktiivist (97/7/EÜ). Alates 13. juunist 2014. aastal reguleerib antud valdkonda Euroopa Liidus tarbija õiguste direktiiv (2011/83/EL).

Siinjuures tuleb silmas pidada, et tarbijakaitsereeglid ei laiene üksikisikute omavaheliste tehingute ega ettevõtjate omavaheliste ostu-müügi tehingute korral. Kui tarbijakaitse valdkonnas räägitakse kauba või teenuse müüjast, siis on mõeldud isikut, kes pakub kaupa või teenust tarbijale oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega, kui tarbija ostab sidevahendit kasutades kauba eraisikult, siis ei pruugi tarbijakaitsjatel õnnestuda tarbijaid probleemide korral aidata.

Mida tuleb internetis ostlemisel kindlasti silmas pidada?

  • Enne kauba tellimist tutvu kindlasti tähelepanelikult tellimistingimustega. Kui saadaolev info ei ole piisavalt ülevaatlik, esita oma küsimused otse klienditeenindajale. Võid paluda, et müüja annaks olulise suulise info (maksetingimused, kauba tagastamise võimalused, müügigarantii jms), mis internetipoe lehekülgedel puudub või tundub arusaamatu, Sulle kirjalikus vormis. See aitab lahendada hilisemaid võimalikke pretensioone.
  • Kõige rohkem pööra tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest maksma ja millised lisakulud (posti- või teenustasud) võivad lisanduda.
  • Interneti vahendusel sooritatud ostude puhul on soovitav kogu ostuga seotud teave ning kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms) välja printida või arvutisse salvestada ning alles hoida.
  • Kontrolli, kes on teiseks tehingu osapooleks, sest on oluline, et tehing sõlmitaks tarbija ja juriidilise isiku vahel, sest kahe eraisiku vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitsereeglid.

Kaup peab vastama kirjeldusele

E-kaubanduse korras ostetavad kaubad peavad vastama nende kirjeldusele. See tähendab, et kaup peab olema selline, nagu müüja poolt kirjeldatud ja vastama ka teabele kauba sildil. Näiteks, kui pakutakse puuvillast pluusi, siis see peab olema tõesti puuvillasest ja mitte mingist teisest materjalist tehtud pluus, mida saate kontrollida kauba küljes olevalt tähistuselt.

Samuti peavad kaubad olema rahuldava kvaliteediga. See tähendab, et kaubad peavad olema sellise kvaliteediga, mida iga mõistlik tarbija võiks kauba kirjelduse, hinna ja muude oluliste nõuete (ohutus, komplektsus, ilma defektideta jms) kohaselt eeldada. Ühtlasi peavad kaubad, mis tarbija on ostnud ilma neid nägemata, täitma seda otstarvet, milleks seda tüüpi kaupadelt normaalselt võiks loota. Samuti peavad need vastama nendele nõudmistele, mida tarbija on kauba pakkujale maininud ja mida müüja väitis selle kauba puhul olemas olevat. Näiteks, kui küsisite müüjalt, kas pakutav arvutimäng sobib sinul olemasoleva arvutitüübi jaoks ja ta seda kinnitas, siis peab ostetud kaup ka selline olema.

Müüja kohustus anda tarbijale teavet

Selleks, et tarbija saaks sidevahendi abil sooritatava ostu puhul piisavalt teavet nii müüja kui ka ostetava kauba kohta, on seadusega kindlaks määratud teave, mida tarbijale tuleb enne ostu sooritamist esitleda:

  • kauba või teenuse põhiomadused;
  • kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;
  • kaupleja asukoha aadress, tema telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;
  • kauba või teenuse koguhind koos maksudega või juhul, kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis, ning kui see on asjakohane, ka kõik täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud;
  • maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord ja aeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama;
  • taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord;
  • kui see on asjakohane, teave selle kohta, et lepingust taganemise korral peab tarbija katma kauba tagastamise kulud;
  • meeldetuletus kaupade vastavuse seadusest tuleneva garantii kohta;
  • kui see on asjakohane, müügijärgse klienditeeninduse, müügijärgse hoolduse ja müügigarantii olemasolu ja tingimused; 
  • kui see on asjakohane, võimalus kasutada kaupleja suhtes kohtuvälist kaebuste lahendamise ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi, millele kaupleja on allutatud, ning selle juurdepääsutingimused;
  • jm

Millal kauglepingute regulatsioon ei kehti?

Oluline on teada, et seaduses sätestatud tarbija õigused kauglepingute korral ei laiene lepingute suhtes, mis küll sõlmitakse näiteks arvuti vahendusel, kuid mis:

  • sõlmitakse sotsiaalteenuste, finantsteenuste või tervishoiuteenuste osutamiseks;
  • sõlmitakse hasartmängudeks, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid, kasiinomängud ja kihlveotehingud;
  • sõlmitakse kinnisasja või kinnisasjaga seotud õiguse loomiseks, omandamiseks või üleandmiseks;
  • sõlmitakse uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete suuremahuliseks ümberehitamiseks ja eluruumide üürimiseks;
  • sisaldavad reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide müüki;
  • sõlmitakse osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingutega seoses;
  • sõlmitakse toiduainete, jookide või muu koheseks kodus tarbimiseks ette nähtud kauba tarnimiseks ning mida kaupleja oma sagedaste ja korrapäraste ringsõitude käigus füüsiliselt tarnib tarbija koju, asukohta või töökohta;
  • sõlmitakse teatud tüüpi reisijateveo teenuse osutamiseks;
  • sõlmitakse müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;
  • sõlmitakse telekommunikatsioonioperaatoritega avalike taksofonide vahendusel nende kasutamiseks või mis on sõlmitud tarbija telefoni, Interneti või faksi teel loodud ühe ühenduse kasutamiseks.

Alates 2014. aastast uued reeglid!

Alates 2014. aasta 13. juunist reguleerib tarbija õigusi Euroopa Liidu siseturul e-ostude korral tarbija õiguste direktiiv. Uus direktiiv tõhustab tunduvalt tarbijate õigusi.

Lepingust taganemine

Tähtaeg, mille jooksul tarbija võib müügilepingust taganeda, on 14 päeva. See tähendab, et tarbija võib ostetud kauba tagastada mis tahes põhjusel, kui ta ümber mõtleb. Lepingust taganemise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest. Need reeglid kehtivad Interneti, telefoni ja posti teel sõlmitud müügilepingute suhtes, lisaks ka väljaspool äriruume toimuva müügi suhtes, nt koduukselepingute, tänaval ja Tupperware pidudel sõlmitud müügilepingute ning kaupleja korraldatud väljasõitudel sõlmitud lepingute suhtes.

Kui müüja ei ole tarbijat taganemisõigusest selgelt teavitanud, pikeneb ajavahemik, mille jooksul tarbija võib kauba tagastada, ühe aastani.

Taganemisõigus laieneb ka Interneti-oksjonitele (nagu näiteks Ebay) – selle erandiga, et oksjonil ostetud kauba saab tagastada ainult juhul, kui see on ostetud ettevõtjalt ja mitte eraisikult.

Kaupleja peab tarbijale kauba ostuhinna, sh saatmiskulud, tagastama 14 päeva jooksul alates lepingust taganemisest.

Tellimuse kättetoimetamine

Kaugmüügi puhul on üldiseks nõudeks, et tellimus tuleb kätte toimetada kokkulepitud ajal või mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale tellimuse esitamist müüjale.

Müüjal võib tekkida olukord, kus tellitud kaup lõpeb otsa ja seda ei ole enam saadaval. Sellisest olukorrast peab müüja tarbijale teatama võimalikult kiiresti ja tagastama ettemakstud raha 14 päeva jooksul. Kui müüja nii ei käitu, on tarbijal õigus esitada kaebus.

Kui müüja on tarbijat teavitanud sellest, et kauba kättetoimetamine lükkub mingil põhjusel edasi, võib tarbija anda müüjale mingi mõistliku ajalimiidi, mille kestel tuleks tellimus täita. Kui müüja ei suuda selle perioodi jooksul tellimust täita, on tarbijal õigus nõuda lepingu tühistamist ja raha tagasimaksmist.

Erandid

Kaugmüügi korras sõlmitud lepingust taganemise õigust ei saa kasutada kõigi lepingute puhul, siin on olemas teatud erandid. Nii ei rakendu see õigus:

  • sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemistähtaja jooksul;
  • sellise kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele;
  • sellise kauba tarnimisega, mis võib kiiresti rikneda või aeguda;
  • suletud kauba tarnimisega, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud;
  • sellise kauba tarnimisega, mis ei ole oma olemuse tõttu pärast kohaletoimetamist muudest esemetest enam eraldada;
  • selliste alkohoolsete jookide tarnimisega, mille hind on kokku lepitud müügilepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast 30 päeva ning mille tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada;
  • lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt konkreetselt tellinud kohaletuleku selleks, et kaupleja teostaks seal kiireloomulisi parandus- või hooldustöid. Kui kaupleja sellise külastuse käigus osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;
  • suletud pakendis audio- või suletud pakendis videosalvestiste või suletud pakendis arvutitarkvara tarnimisega, kui pakend on pärast kohaletoimetamist avatud;
  • ajalehtede, perioodiliste väljaannete või ajakirjade tarnimisega, välja arvatud selliste väljaannete tarnimiseks sõlmitud abonementlepingutega;
  • avalikul enampakkumisel sõlmitud lepingutega;
  • muuks kui eluaseme otstarbel majutuse pakkumisega, kaubatranspordiga, autorendi-, toitlustus- või vaba aja veetmise teenustega, kui lepingus on ette nähtud teenuse osutamise konkreetne kuupäev või ajavahemik;
  • digitaalse infosisu tarnimisega, mida ei tarnita füüsilisel andmekandjal, kui selle osutamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta seeläbi kaotab oma taganemisõiguse.

Nõuandeid tehingust loobumise korral

Tarbija peaks enne lepingu sõlmimist saama müüja käest teavet selle kohta, kuidas tal tuleks käituda tehingust loobumise korral. Mõnes riigis on juurdunud selline praktika, et kui jätad tellitud kauba postiasutusest välja ostmata või ära toomata või saadad kohe tagasi, siis see tähendab tehingust loobumist. Kuid seda praktikat ei järgita kõikides riikides, seepärast on kindlamaks variandiks kirjalikult sellest müüjat informeerida (näiteks kirja või e-kirja saatmisega, millest jätta endale koopia).

Samuti on soovitav juba enne lepingu sõlmimist kindlaks teha, kuidas müüja eelistab kaupa tagasi saada ja kes maksab tagastamiskulud. Tavaliselt on parimaks variandiks kõige soodsama hinnaga saateviis. Tarbijal on mõistlik kaupa tagastades säilitada kauba saatedokumendid, mis on tõestuseks kauba tagastamise kohta.

Tarbija kannab üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud, välja arvatud juhul, kui kaupleja on andnud nõusoleku need ise kanda. Tarbijal on soovitav müüjale teatada, millist makseviisi ta raha tagasi saamisel eelistab ja vajaduse korral teatada oma pangakonto number. Kui müüja ei tagasta raha õigeaegselt, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitsekeskusele. Juhul, kui tellimuse eest oli makstud krediitkaardiga, võib makstud summat tagasi nõuda krediitkaardi väljastanud firma kaudu.

Kui tellitud tootel ilmnevad puudused

Lisaks õigusele Euroopa Liidu raames tehtud internetiostust vähemalt seadusega ettenähtud päevade jooksul loobuda, on Sul kaugmüügitehingute puhul õigus esitada müüjale kaebus lepingutingimustele mittevastava kauba osas, mis ei vasta pakutud näidistele või on puudusega. Seega, kui kaubal ilmneb mingi puudus, on Sinu õigused samad, hoolimata sellest, kas ost on sooritatud tavalises poes, internetikaubamajas, postimüügi ja telefoni vahendusel või näiteks ühistranspordis ning Sa võid kaebuse esitada kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.

Kui sul on lisaküsimusi või vajad nõustamist seoses piiriülese internetiostuga, kirjuta meile consumer at consumer dot ee.