Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustik (ECC-Net) on ühtne üle-euroopaline võrgustik. Võrgustiku eesmärgiks on tarbijate teadlikkuse tõstmine, viies tarbijateni teadmisi nende õigustest ning pakkudes lihtsat juurdepääsu kohtuvälistele kaebuse lahendamise mehhanismidele. Võrgustik on spetsialiseerunud tarbijate piiriüleste probleemide lahendamisele, sest tarbijatel peab olema võimalus Euroopa Liidus pakutavate parimate pakkumiste kasutamiseks, tundes end ühtviisi kindlalt ning julgelt nii kodus kui piiri taga sisseoste sooritades.
Euroopa tarbijakaitsekeskuste eesmärgiks on võimalikult mitmekülgsete teenuste pakkumine tarbijatele, alates nende teavitamisest tarbijaõigustest kuni kaebuste ning vaidluste lahendamiseni.
ECC-Net teavitab tarbijaid Euroopa Liidu siseturu poolt pakutavatest võimalustest läbi järgmiste tegevuste:
- Tarbijate teavitamine nende õigustest ja kohustustest Euroopa Liidus, sealhulgas tarbijakaitsealastest õigusaktidest.
- Tarbijate piiriüleste ostudega seotud kaebuste või vaidluste lahendamine ning sellega seonduvate soovituste ning nõuannete jagamine. Kaebuste lahenemisel teeb Euroopa tarbijakaitsekeskus, mille poole tarbija pöördus, koostööd Euroopa tarbijakaitsekeskusega riigis, kust vaidlusalune juhtum pärineb ehk kus asub kaupleja, kelle vastu tarbija kaebus on suunatud. Vajadusel pakub võrgustik kodanikele tõlketeenuseid.
- Sageli aitab ECC-Net kaebuse esitanud tarbijatel lahenduseni jõuda läbi kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi (ADR süsteemi). ADR süsteem on loodud tarbijate abistamiseks väljaspool kohtusüsteemi, lahendades tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi neutraalset kolmandat isikut – vahendaja, lepitaja või vahekohtunik – kaasates.
2007. aastal tuli ECC-Net’il lahendada enam kui 55 000 juhtumit, sealhulgas vastata nii infopäringutele, kui ka kaebustele. Kõige problemaatilisemaks valdkonnaks on kujunenud lennureisid, sh ka pagasiga seonduv - 22% kõigist käsitletud kaebustest ja vaidlustest on seotud just selle sektoriga.
Kuidas toimub ECC-Net võrgustiku rahastamine?
ECC-Net võrgustiku tegevust kaasrahastavad asjaomased liikmesriigid ja Euroopa Liit. Eestis on Euroopa Komisjoni partneriks keskuse rahastamisel ning koordineerimisel Tarbijakaitseamet.
Euroopa Liit eraldas ajavahemikus 2007 – 2008 Euroopa tarbijakaitsekeskustele üle 8,5 miljoni euro.
Kui suur on võrgustik?
Hetkel kuulub võrgustikku 29 Euroopa tarbijakaitsekeskust (need asuvad kõigis 27 liikmesriigis, Islandil ja Norras), kes teevad omavahel koostööd tarbijate teavitamisel ning nende abistamisel piiriüleste kaebuste ja vaidluste lahendamisel.
Mis on piiriülene ostmine?
Piiriülese ostmisena käsitletakse kõiki EL kodanike poolt isiklikult või kaugmüügi vahendusel (nt Interneti teel) teistes liikmesriikides asuvatelt jaemüüjatelt või teenuste osutajatelt sooritatud ostusid.
Miks julgustab EL tarbijaid piiriüleseid ostusid sooritama?
Euroopa Liidus on üle 490 miljoni tarbija, kes mängivad majanduses äärmiselt olulist rolli – tarbekaupadele ja teenustele kulutatud summad moodustavad EL-27 lõikes ligemale 60% SKPs-t (sisemajanduse koguprodukt). Huvi piiriüleste ostude vastu üha tõuseb – enam kui pooled EL kodanikud kaaluvad tulevikus sedalaadi tehingute sooritamise võimalust.
Millised on takistused piiriülesele ostmisele?
Tarbijate usaldus teistes EL riikides asuvate müüjate vastu ei ole kõikjal ühesugune. Enam kui pooled Euroopa tarbijad arvavad, et teiste EL liikmesriikide kauplejad ei järgi tõenäoliselt vajaliku rangusega tarbijate kaitsmisele suunatud seaduseid. Paljud EL kodanikud on piiriülestest tehingutest loobunud juhul, kui see eeldab võõrkeele kasutamist. Vaid kolmandik tarbijatest on nõus ostu sooritades suhtlema mõnes teises EL keeles. Inimesed ei ole teadlikud, milliseid ressursse ja toetust neile pakutakse – kaks kolmest küsitletud eurooplasest väitsid end mitte teadvat, kust piiriülese ostmise kohta teavet ja soovitusi saada.
