Tarbija õigused Internetis sooritatud ostude korral

Sidevahendi kaudu sooritatud ostud
Kõigis Euroopa Liitu kuuluvates riikides kehtib tarbijakaitse ühtne miinimumtase. Nii on ka kaupade ja teenuste kaugmüügi kohta vastu võetud EL direktiiv, millega peab olema kohandatud iga EL liikmesriigi seadusandlus. Seejuures võivad liikmesriigid anda oma tarbijatele veelgi parema kaitse kui EL direktiiv seda eeldab ja mõnes riigis ongi seda tehtud. Seetõttu võivad tarbijad kohata EL territooriumil erinevaid kaugmüügi reegleid, olenevalt müüja asukohast.

Siinjuures tuleb silmas pidada, et tarbijakaitse reeglid ei laiene üksikisikute omavaheliste tehingute ega ettevõtjate omavaheliste ostu-müügi tehingute kohta. Kui tarbijakaitse valdkonnas räägitakse kauba või teenuse müüjast, siis on mõeldud isikut, kes pakub kaupa või teenust tarbijale oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega, kui tarbija otsustab osa võtta Interneti oksjonist või ostab sidevahendit kasutades kauba eraisikult, siis ei pruugi tarbijakaitsjatel õnnestuda tarbijaid probleemide korral aidata.

Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemal viibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige arvuti st interneti, telefoni, raadio, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. Kõige levinum on kindlasti Interneti teel ostude sooritamine ning läbi Interneti on tarbijatele kättesaadavd E-kauplused üle kogu Euroopa.

Kaugmüügi korras ostetavad kaubad peavad vastama nende kirjeldusele. See tähendab, et kaup peab olema selline, nagu müüja poolt reklaamis kirjeldatud ja vastama ka teabele kauba sildil. Näiteks, kui pakutakse puuvillast pluusi, siis see peab olema tõesti puuvillasest ja mitte mingist teisest materjalist tehtud pluus, mida saate kontrollida kauba küljes olevalt tähistuselt.

Samuti peavad kaubad olema rahuldava kvaliteediga. See tähendab, et kaubad peavad olema sellise kvaliteediga, mida iga mõistlik tarbija võiks kauba kirjelduse, hinna ja muude oluliste nõuete (ohutus, komplektsus, ilma defektideta jms) kohaselt eeldada. Ühtlasi peavad kaubad, mis tarbija on ostnud ilma neid nägemata, täitma seda otstarvet, milleks seda tüüpi kaupadelt normaalselt võiks loota. Samuti peavad nad vastama nendele nõudmistele, mida tarbija on kauba pakkujale maininud ja mida müüja väitis selle kauba puhul olemas olevat. Näiteks, kui küsisite müüjalt, kas pakutav arvutimäng sobib Teil olemasoleva arvutitüübi jaoks ja ta seda kinnitas, siis peab ostetud kaup ka selline olema.


Müüja kohustus anda tarbijale teavet

Üheks põhiliseks nõudeks kaugmüügi korral on, et tarbija peab enne ostulepingu sõlmimist saama küllaldast teavet järgmistes valdkondades:

Kui tarbija saab esmase info telefoni teel, peab müüja tarbijat kohe kõne alguses teavitama sellest, kes kõneleb, kas kõne on tasuline ja mis on kõne kaubanduslik eesmärk. Tarbija peab kõige olulisema teabe saama ka kirjalikult, kui mitte enne, siis koos kauba üleandmisega. Olulise teabe hulka kuuluvad lepingust taganemise tingimused, eseme kasutamise garantiiaja olemasolu ja kauba müügijärgse teenindamise kord jne. Kirjaliku lisateabe andmine pole vajalik sel juhul, kui on tegemist teenusega, mida osutatakse vahetult sidevahendiga ja ühekordselt ning mille eest tasutakse vahendaja kaudu.


Tellimuse kättetoimetamine

Kaugmüügi puhul on üldiseks nõudeks, et tellimus tuleb kätte toimetada kokkulepitud ajal või mitte hiljem kui 30 päeva jooksul peale tellimuse esitamist müüjale.

Müüjal võib tekkida olukord, kus tellitud kaup lõpeb otsa ja seda ei ole enam saadaval. Sellisest olukorrast peab müüja tarbijale teatama võimalikult kiiresti ja tagastama ettemakstud raha 30 päeva jooksul. Kui müüja nii ei käitu, on tarbijal õigus esitada kaebus ja nõuda viivitusintressi maksmist vastavalt konkreetses riigis kehtestatud määrale.

Müüja võib lepingutingimustes kindlustada endale võimaluse anda vajaduse korral kokkulepitud kauba asemel samaväärse ja sama hinnaga kauba. See võimalus peab olema lepingus märgitud, nagu ka see, et kauba tagastamisega seotud kulud kannab müüja, kui tarbija on otsustanud kasutada lepingust taganemise õigust.

Kui müüja on tarbijat teavitanud sellest, et kauba kättetoimetamine lükkub mingil põhjusel edasi, võib tarbija anda müüjale mingi mõistliku ajalimiidi, mille kestel tuleks tellimus täita. Kui müüja ei suuda selle perioodi jooksul tellimust täita, on tarbijal õigus nõuda lepingu tühistamist ja raha tagasimaksmist. Kui müüja ei tagasta raha 30 päeva jooksul, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitsekeskusele. Juhul, kui tellimuse eest oli makstud krediitkaardiga, võib makstud summat tagasi nõuda krediitkaardi väljastanud firma kaudu.


Lepingust taganemise õigus

Euroopa Liidu liikmesriikides on tarbijal õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda vähemalt 7 tööpäeva jooksul. Paljudes riikides on kehtestatud pikem ajaperiood, mille kestel tarbija võib lepingust taganeda. Nii on Itaalias ja Luxemburgis kehtestatud ajalimiidiks 10 tööpäeva, Rootsis, Soomes, Taanis, Saksamaal ja Eestis aga 14 kalendripäeva.

Sel ajaperioodil ei ole tarbija kohustatud müüjale oma lepingust taganemise otsust põhjendama. Kaupade puhul hakatakse lepingust taganemise tähtaega lugema päevast, kui tarbija sai kauba kätte, teenuste puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimise päevast.

Kui müüja ei ole tarbijat taganemiseõigusest ega tähtajast informeerinud, võib tarbija arvestada 3-kuulise lepingust taganemise võimalusega. Kui puuduv teave saabub 3 kuu jooksul, jääb tarbijale veel vähemalt 7 päeva aega lepingust taganemiseks. Kui tarbija lepingust taganeb, peab müüja tagastama talle makstud raha võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingust taganemisest.

EL liikmesriikides on mõningaid erinevusi reeglites, kes peab tasuma kauba tagasisaatmise kulud. Nt Saksamaal on tingimuseks, et müüja peab tasuma tagastamiskulud, kui kauba väärtus ületab 40 eurot. Soomes on müüja kohustatud maksma tagastamiskulud, kui kaupa saab tagastada tavalisel viisil posti teel. Kui tarbijale on antud tarbimiskrediit, milles müüja on kokku leppinud krediidiandjaga, siis lepingust taganemise korral võib tarbija taganeda ka krediidilepingust ilma kulusid kandmata.


Erandid

Sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemise õigust ei saa kasutada kõigi lepingute puhul, siin on olemas teatud erandid. Nii ei puuduta see õigus ajalehtede ja ajakirjade tellimist, kihlvedude sõlmimist ega loteriiteenuseid. Samuti ei kohaldata kaugmüügiga seotud reegleid lepingutele, mis sõlmitakse müügiautomaadi või taksofoni vahendusel, või lepinguliikidele, mille kohta on eraldi seadustega sätestatud erisused, nagu näiteks pakettreisi-, finantsteenuste või üürilepingud või kinnisvaratehingud.

Kaugmüügi lepingust taganemise korras ei saa tagastada heli- või filmikassette ega arvutitarkvara, kui tarbija on nende ümbrise juba avanud. Samuti ei saa tagastada tarbija tellimuse kohaselt valmistatud kaupa (näiteks erimõõtude järgi tellitud või graveeritud esemed), ega ka kaupu, mis on kiiresti riknevad või mille kasutamistähtaeg on lõppenud.

Lepingust taganemise õigust ei saa kasutada ka sel juhul, kui kauba või teenuse hind sõltub rahaturul muutuvatest noteeringutest, nagu valuutakursid või väärtpaberite hinnad. Samuti ei saa taganeda teenuslepingust, kui teenuse osutamist alustati kokkuleppe kohaselt 7 päeva piires.

Tarbija peaks arvestama veel sellega, et kuigi talle on antud ajalimiit kaubaga tutvumiseks, siis ta ei saa tagasi saata sellist eset, mille ta on juba kasutusele võtnud. Kui aga kasutataval esemel ilmnes mingi puudus või defekt, siis on tarbijal õigus nõuda müüjalt selle eseme parandamist või välja vahetamist või saada hinnaalandust või kauba müügilepingust taganeda vastavalt üldistele reeglitele, mis kehtivad konkreetses riigis defektsete kaupade puhul.


Nõuandeid tehingust loobumise korral

Tarbija peaks enne lepingu sõlmimist saama müüja käest teavet selle kohta, kuidas tal tuleks käituda tehingust loobumise korral. Mõnes riigis on juurdunud selline praktika, et kui jätad tellitud kauba postiasutusest välja ostmata või ära toomata või saadad kohe tagasi, siis see tähendab tehingust loobumist. Kuid seda praktikat ei järgita kõikides riikides, seepärast on kindlamaks variandiks kirjalikult sellest müüjat informeerida (näiteks kirja või E-kirja saatmisega, millest jätta endale koopia).

Samuti on soovitav juba enne lepingu sõlmimist kindlaks teha, kuidas müüja eelistab kaupa tagasi saada ja kes maksab tagastamiskulud. Tavaliselt on parimaks variandiks kõige soodsama hinnaga saateviis. Tarbijal on mõistlik kaupa tagastades säilitada kauba saatedokumendid, mis on tõestuseks kauba tagastamise kohta.

Müüjal on kohustus tagastada raha hiljemalt 30 päeva jooksul. Tarbijal on soovitav müüjale teatada, millist makseviisi ta raha tagasi saamisel eelistab ja vajaduse korral teatada oma pangakonto number. Kui müüja ei tagasta raha õigeaegselt, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitsekeskusele. Juhul, kui tellimuse eest oli makstud krediitkaardiga, võib makstud summat tagasi nõuda krediitkaardi väljastanud firma kaudu.