Kampaania uuringu kokkuvõte

Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis

3.osa

Kokkuvõte

Välitöö: Mai 2009

Välja antud: Oktoober 2009

Käesolev ülevaade on tellitud EÜ Peadirektoraadi SANCO, Tervise- ja tarbijakaitse poolt ja koordineeritud „Kommunikatsioon“ Peadirektoraadi poolt.

Käesolev dokument ei esinda Euroopa Komisjoni vaateid.

Selles sisalduvad tõlgendused ja arvamused on ainult selle autorite poolsed.

Tarbijakaitse

ja tarbijaõigused

Eestis

Uurimuse läbiviijaks on Gallup Organisatsioon, Ungari, vastavalt

Euroopa Komisjon,

„Tervise- ja tarbijakaitse“ Peadirektoraadi tellimusel

Koordineeritud Kommunikatsiooni Peadirektoraadi poolt

Käesolev dokument ei esinda Euroopa Komisjoni vaateid.

Selles sisalduvad tõlgendused ja arvamused on ainult selle autorite poolsed.

GALLUP ORGANISATSIOON

Sisukord

Juhend. . 4

1. Infokampaania. 5

Kampaania tuntus. 5

Meediakanalid. 7

2. Tarbijaõiguste õppimine. 9

3. Infoallikad tarbijaõiguste kohta. 10

Tarbijaõiguste kohta info otsimise meetodid. 10

Info või nõuanne probleemide korral 11

4. Tarbijaõiguse institutsioonid, organisatsioonid ja ühendused. 12

Tarbijaõigusteorganite tuntus. 12

Tarbijakaitseorganite poolse info või abi kasutamine. 12

Usaldus tarbijakaitse organisatsioonide ja muude institutsioonide ning nende teenuste vastu. 14

5. Toetus sõltumatutele tarbijate organisatsioonidele. 15

6. Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis. 15

7. Tarbijate probleemid Eestis. 17

Probleemide esinemine. 17

Probleemide lahendamine. 17

Eksitav reklaam.. 18

Juhend

Käesolev aruanne on viimase osa kohta kolmest küsitlusest Eesti tarbijaõiguste infokampaania osas. Infokampaania sisaldab TV-klippe, lehereklaame, veeb-reklaame ja suhtekorraldustegevust (PR), kasutades Eesti rahvuskangelast Kalevipoega.

Infokampaania „Tunne oma tarbijaõigusi!“ koosnes kolmest osast. Esimene osa viidi läbi aasta 2008 novembri algusest kuni detsembri, teine osa veebruaris 2009 ja kolmas 2009 aprilli keskpaigast mai keskpaigani. Jälgimaks kampaania mõju sihtgrupile (s.o. 21-45 aastased Eesti elanikud) viidi esimene küsitlus läbi enne kampaania algust (juuli 2008) ja teine ning kolmas küsitlus koheselt peale vastavaid kampaaniad (märts ja mai 2009).

Lisaks nende teadlikkusele ja hinnangule infokampaania kohta, küsitleti osalejaid ka kogetud probleemide kohta toodete ja teenuste ostmisel, parema info saamiseks kasutatud infoallikate kohta ning nende teadlikkuse ja hinnangu kohta tarbijaõiguste infot ning abi pakkuvate organisatsioonide suhtes.

Antud aruandes on käesoleva küsitluse tulemusi võrreldud eelnevate küsitluste tulemustega jälgimaks vastajat suhtumist ja informeerituse taset. Kuna kõiki käesoleva küsitluse küsimusi ei küsitud iga küsitluse käigus, on mõningaid küsimusi võrreldud ainult teise küsitluse, mis viidi läbi 2009 märtsis, küsimustega.

Uuringu kolmanda osa küsitlus toimus 27.-31. märtsil 2009. Küsitleti 1000 juhuslikkuse alusel valitud Eesti elanikku vanuses 21 kuni 45. Küsitlus toimus telefoni teel ja lisaks toimus ka näost-näkku küsitlusi. Valikulise uuringu disproportsioonide korrigeerimiseks teostati tulemuste hilisem jaotamine, mis baseerus tähtsatel sotsiaaldemograafilistel erinevustel.

1. Infokampaania

Kampaania tuntus

Üks kahest vastajast Eestis ütles, et on kuulnud või näinud teateid tarbijaõiguste kohta nädal enne kolmandat küsitlust (49%). Võrreldes teise küsitlusega märtsis 2009 , mäletas vähem vastajaid (neli protsenti vähem) neid sõnumeid. Nii nagu märtsis 2009, olid kampaania sõnumid paremini tuntud 36-45 aastaste kui 21-35 aastaste seas (53% vs. 46%).

Ligikaudu pool nendest, kes mäletasid tarbijaõiguste kohta käivat sõnumit, oskasid tsiteerida täpselt juhtlauset “Tunne oma tarbijaõigusi!” (49%). Üks kolmest mäletas, et sõnum käis üldiselt tarbijaõiguste kohta (29%) ja 1 10-st ütles, et need olid tarbijaõiguste kohta vigaste toodete tagastamisel ja puhkusepaketi probleemide korral (10%) või üldiselt puhkusepakettide kohta (9%)[1]. Ligikaudu üks seitsmest (15%) ei osanud nimetada ühtegi sõnumit.

Rohkem 36-45 aastasi vastajaid kui kaks kuud tagasi oskas öelda täpse tunnuslause; selliste vastajate hulk tõusis 5 protsendi võrra – 43%-lt 48%-le.

Järgmises tutvustati küsitluses osalejatele, kes ei olnud tuttavad tunnuslausega „Tunne oma tarbijaõigusi!“[2] , tunnuslauset ja küsiti, kas nad on seda kuulnud. Pooled sellistest vastajatest kinnitasid, et on (49%).

Kui me ekstrapoleerime need tulemused kogu vastanute hulgale, näeme, et kampaania juhtlause oli tuttav enamale kui 6-le 10-st vastajast (62%), kuigi kaudne tuntus oli enam avaldunud kui otsene (38% otsene vs. 24% kaudne tuntus). Üleüldisel tasemel olid küsitluses osalejad tunnuslausega peale infokampaania kolmandat osa tuttavamad, kui peale teist osa, vanema grupi hulgas oli tunnuslause tuntus suurenenud, samas vähenenud nooremate vastajate hulgas.

Nendelt 39% vastajatelt, kes ütlesid, et nad ei tea sõnumit „Tunne oma tarbijaõigusi!“, või neilt, kes andsid „ei tea“ vastuse, küsiti, kas nad mäletavad reklaame, sõnumeid või infot tarbijaõiguste kohta vigaste toodete tagastamisel, probleemide korral puhkusepakettidega või internetikaubandusega. Ainult umbes 8 10-st (82%) vastanust ei mäletanud ja 16%-le meenus selline info. Vastupidiselt eelmisele küsitlusele puudusid erinevused vanusegruppide vahel[3].

Järgmise sammuna küsiti neilt 63-lt uuringus osalejalt, kes ütlesid, et pole kuulnud ega näinud viimaste nädalate jooksul reklaame või uudisteartikleid, mis on seotud defektse kauba tagastamisega, reisipakettiga või internetikaubandusega, kas nad teavad Kalevipojaga teleklippi[4]. Ainult 20 sellistest vastajatest ütles, et teavad, et rahvuskangelane figureerib neis sõnumites, samas kui 43 ei mäletanud seda. Aga nendesse tulemustesse peab suhtuma ettevaatusega, sest sellele küsimusele vastanute arv oli väga väike.

Meediakanalid

Nii nagu eelmise küsitluse korral suutsid vastajad meenutada TV-klippe kõige paremini. Tõepoolest, kaks kolmandikku, kes olid kampaaniast[5] teadlikud, nimetasid TV-d infoallikana (76%), samas kui unternet (13%) ja ajalehed/ajakirjad (12%) – kanalid, mida nimetati kõige tihedamini lisaks TV-le – olid palju harvemini nimetatud infoallikana. 21-35 vanuseid vastajad mäletasid natuke rohkem TV-klippe, samas kui 36-45 aastased vastajaid mainisid palju sagedamini ajalehti ja trükimeediat.

Hinnang infokampaaniale

Ülekaalukas enamus nendest, kes teadsid tarbijaõiguste infokampaaniat, arvasid, et saadud informatsioon oli neile kasulik (88%). Umbes üks seitsmest (15%) arvas, et kampaania oli väga kasulik ja 5% ei arvanud, et see oli kasulik. Vastajate hulk, kellel on kampaania kolmandast osast positiivne arvamus, on kergelt suurem kui peale kampaania teist osa (88% vs. 83%). Positiivse hinnangu suurenemine toimus 36-45 aastaste seas (81% märtsis 2009 suurenes 89%-le mais 2009).

Küsides täpsemalt kampaania sõnumite väärtuse kohta, oli enamus vastanutest positiivsed. Ligikaudu 8 10-st kampaaniast teadlik olnud vastanutest arvas, et sõnumid olid kergesti arusaadavad (81%); kaks kolmandikku arvas, et neid oli lihtne meelde jätta ja 7 10-st pidas neid veenvaks (73%). Reaktsioonid kampaania kolmandale osale olid igast küljest natuke paremad kui teise osa järel.

Eriti just noorem vanusegrupp andis positiivsema hinnangu sõnumitele. Näiteks, umbes 83% 21-35 aastasest vastajast arvas, et sõnumid olid kergesti arusaadavad, samas ainult umbes 78% 36-45 aastastest vastajatest oli sellega nõus. Toetus kampaania sõnumitele on siiski tunduvalt suurenenud vanema grupi hulgas viimase kahe kuu jooksul. Kõige tähtsam on, et rohkem 36-45 aastaseid pidas sõnumeid veenvateks kolmanda kampaania osa ajal võrreldes teise osaga (+8%).

2. Tarbijaõiguste õppimine

Nagu ka eelmise uuringu osa käigus, esitasime me uuringus osalejatele nimekirja tüüpilistest ostusituatsioonidest ja küsisime a) kui hästi nad tunnevad end olevat informeeritud oma õigustest tarbijana antud situatsioonides ja b) kas nad sooviksid saada rohkem infot oma tarbijaõiguste kohta sellistes olukordades.

Märgatav teadmist tase

Allpool olev graafik näitab, et 45%-89% vastanutest arvas, et neil on vähemalt põhiteadmised oma õigustest tarbijana erinevates ostusituatsioonides. Vastanud tundsid nad olevat paremini informeeritud seoses elektrooniliste majapidamisvahendite, mis ei tööta korralikult, ostmisega. Tõepoolest, ligikaudu kõik vastajad ütlesid, et nad teavad vähemalt mõningaid õigusi, mis neil olukorras on (89%) ja umbes kolmandik ei vajanud sel teemal enamat infot (33%).

Eestlastel oli kõige rohkem probleeme oma õiguste tundmisel eksitava reklaami korral. Tõepoolest, samapalju kui end informeerituna tundvaid vastajaid (teavad mõningaid õigusi ja teavad oma õigusi hästi: (45%)), oli ka neid, kes tunnevad end halvastiinformeerituna (44%).

Jälgides arengut läbi kolme küsitluse, näeme me, et Eesti elanikud on siiani kõige teadlikumad oma õigustest elektroonika või kodumasinate osas, mis korralikult ei tööta (33%) ja kõige vähem teadlikud õigustest eksitava reklaami osas (11%). Siiski on enda poolne hinnang teadmiste kohta erinevates situatsioonides tarbijaõiguste vastu eksimise suhtes arenenud erinevalt küsitluste jooksul.

Enamuste ostusituatsioonide puhul nende hulk, kes ütlesid, et tunnevad end vähemalt osaliselt informeerituna, kasvas esimese ja teise küsitluse vahel ja jäi stabiilseks teise ning kolmanda küsitluse vahel, juhtudel, kui vastajatele ei meeldinud interneti või telepoe kaudu tellitu (54%, 66%, 65%). Probleemidega telefoniarvete või laenumaksete suhtes enesehinnang teadmiste kohta langes kahe küsitluse vahel ja kasvas uuesti kolmandaks küsitluseks (telefoniarved: 76%, 70%, 72%). Ainus valdkond, kus vastajad end püsivalt vähe informeerituna tundsid, oli eksitav reklaam (51% juulis 2008 45%-ni mais 2009).

Huvi teada rohkem oma tarbijaõiguste kohta

Allpool olev graafik näitab et suurem osa vastanutest olid agarad vastu võtma infot oma tarbijaõiguste kohta kõigis testsituatsioonides, sõltumata sellest, kas neil juba olid algteadmised tarbijaõigustest või ei. Tõesti, kolmveerand vastajatest ütles, et neile meeldiks saada rohkem infot oma õiguste kohta lendude ärajätmisel või hilinemisel (76%) või brošüüris lubatust erineva puhkusepaketi saamisel või laenumaksete lisakulude korral (mõlemad 74%). Natuke vähem kui kolmveerand (72%) tahaks teada rohkem oma õiguste kohta eksitava reklaami korral.

Kõigis kirjeldatud situatsioonides suurenes vastanute huvi saada rohkem teada oma tarbijaõiguste kohta esimesel ja teisel küsitlusel ning kolmandal küsitlusel toimus tagasilangus, sellele vaatamata oli tase kõrgem kui esimesel küsitlusel.

3. Infoallikad tarbijaõiguste kohta

Tarbijaõiguste kohta info otsimise meetodid

Enamus Eesti elanikke sirvib internetti, kui tahab enamat teada oma tarbijaõiguste kohta. Tõepoolest, üle 8 10-st vastajast nimetas seda allikat ühel või teisel viisil info otsimisel, kui nad vajavad nõuannet oma tarbijaõiguste kohta (82%). Teised info otsimise viisid olid selgelt vähem populaarsed: veerand vastajatest küsiks sõpradelt ja sugulastelt ning üks viiest vastajast (22%) teeks telefonikõne.

21-35 aastased nimetasid internetti palju tihedamalt kui 36-45 aastased (85% ja 77% vastavalt), samas küsiks sõpradelt ja sugulastelt tihedamini vanem vanusegrupp (26% vs. 22%) või pöörduks nõuandlasse (16% vs. 12%).

Info või nõuanne probleemide korral

Enamus vastanutest ütles, et nad pöörduksid probleemide korral poepidajate, müüjate ja teenusepakkujate poole (35%) või helistaksid Eesti Tarbijakaitse hotlinele 6 201 707 (28%).

Vanemad vastajad näitasid suuremat soovi pöörduda otse isiku või firma poole, kellelt nad toote või teenuse said (37% vs. 33%), samas kui nooremad pöörduksid Eesti tarbijate kodulehele (11% vs. 6%).

4. Tarbijaõiguse institutsioonid, organisatsioonid ja ühendused

Tarbijaõigusteorganite tuntus

Selgitamaks välja kui hästi institutsioonid, organisatsioonid ja ühendused, mis on olemas Eestis tarbijakaitse alal, on tundud uurimusel osalejate poolt, paluti esiteks nimetada spontaanselt mõne tarbijakaitse institutsiooni nimi, mis meelde tuli (see on kaudne tuntus). Järgnevalt esitati nimekiri erinevatest organitest, mida nad ei olnud enne nimetanud ja paluti – iga kohta – öelda, kas nad on sellest enne kuulnud või mitte (s.o. otsene teadmine).

Kõigi kolme küsitluse puhul oli Tarbijakaitseamet kõige paremini tuntud institutsioon tarbijakaitse alal Eestis. Niisiis, peaaegu kõik teavad Tarbijakaitseametit (95%) ja rohkem kui 7 10-st vastanust nimetas seda spontaanselt (70%). Teised tarbijaõiguste institutsioonid olid vastajatele vähem tuttavad. Isegi Eesti Tarbijate Liit oli tuntud ainult kolmveerandile vastajatest üleüldisel tasandil (76%), ainult 7% nimetas seda spontaanselt.

Enamuste organisatsioonide puhul märkasime me otsese tuntuse vähenemist juulist 2008, samas kaudne tuntus vastavalt tõusis. [6] See oli kõige nähtavam Eesti Tarbijate Liidu osas, mida nimetas veerand vastanutest spontaanselt juulis 2008, aga ainult 7% mais 2009. Selle organisatsiooni tuntus kasvas ette öeldes samal ajal 39%-lt 69%-le. Kaudse tuntuse suurenemist või märgata ka seoses vähemtuntud organisatsioonide ja institutsioonidega nagu Euroopa Tarbijate Keskus Eestis (14%-lt 24%-le). Kaks vanusegruppi ei erinenud eriti seoses Eesti tarbijakaitse organite äratundmise arenguga.

Tarbijakaitseorganite poolse info või abi kasutamine

Umbes üks kuuest (16%) nendest vastanutest, kes teadsid vähemalt ühte Eesti tarbijakaitse organisatsiooni, olid ühe või teise organisatsiooniga ühendust võtnud info või abi eesmärgil, samas rohkem kui 8 10-st ei olnud (84%).

Eesti Tarbijakaitseamet ei olnud mitte ainult kõige tuntum, aga sellega oli ka kõige tihedamalt ühendust võetud. Tõepoolest 7 10-st vastajast (69%) nendest 162-st vastajast, kes ütles, et nad on pöördunud tarbijakaitse organisatsiooni poole, olid pöördunud Tarbijakaitse Ametisse. Teiste organisatsioonidega nagu näiteks Tartu Tarbijakaitse ja Nõustamise Keskus, oli ühendust võtnud 11 vastajat (7%) või vähem. Kaheksateist vastajat (11%) olid pöördunud mõne “muu” organisatsiooni poole.

Umbes 10 70%-st vastanust, kes oli kasutanud tarbijakaitse organisatsiooni poolt pakutavat infot või nõuannet, oli teenusega rahul (71%). Umbes 4 10-st olid rahul (39%) kui 3 10-st ei olnud rahul (30%). Rahulolu tarbijakaitseorganisatsioonide hulgas vähenes kergelt vahemikus juulist 2008 märtsini 2009, aga jäi seejärel stabiilseks (mai 2009). Siiski suurenes nende arv, kes ei olnud rahul (umbes 10 protsenti alates esimesest küsitlusest).

Noorem vanusegrupp oli palju rohkem rahul tarbijakaitse organisatsioonide teenustega kui vanem grupp. Peale eelnevaid küsitluse osasid on rahulolematute hulk osaliselt suurenenud vanemate vastajate hulgas.

Usaldus tarbijakaitse organisatsioonide ja muude institutsioonide ning nende teenuste vastu

Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks oli Eesti Tarbijakaitse hotline (6 201 707). Tõepoolest, suurem osa vastajatest pidas hotlinet usaldusväärseks (61%) ja 44% arvas, et see on institutsioon, mida nad kõige enam usaldavad. Järgmised kõige usaldusväärsemad organisatsioonid – vahemikus veerand kuni viiendik vastajatest, kes olid rahul pakutud infoga – olid Eesti tarbijate koduleht (www.consumer.ee) (26%), juristid (23%) ning sõbrad ja sugulased (20%).

Eesti valitsust pidas usaldusväärseks infoallikaks tarbijaõiguste alal kõige väiksem arv vastajaid – ainult 2% usaldas kõige enam või teisel kohal valitsust sellistel juhtudel.

Võrreldes eelnevate küsitlustega oli usaldus institutsioonide vastu pigem selgelt suurenenud kui vähenenud. Tähtsad muudatused toimusid „ei tea“ küsimustega. Vahemikus juuli 2008 kuni märts 2009 need rohkem kui kahekordistusid 15%-lt 40%-le ja juunis 2009 langesid 20%-le.

21-35 aastased leidsid rohkem kui 36-45 aastased vastajad, et Eesti tarbijate kodulehe, juristide ja „muude“ allikate poolt pakutud info on usaldusväärne; vanemad osalejad usaldasid siiski rohkem poepidajaid, müüjaid ja teenusepakkujaid ja mitteriiklikke tarbijaorganisatsioone.

5. Toetus sõltumatutele tarbijate organisatsioonidele

Uuringus osalejatele loeti ette kolm erinevat võimalust sõltumatute tarbijate organisatsioonide finantsiliseks toetamiseks ja küsiti iga võimaluse juures, kas nad on valmis seda toetust pakkuma või ei. Need kolm valikut olid: „Anda ühingule oma maksudest protsent selle asemel, et maksta seda valitsusele“, „Anda ühingule dotatsiooni, mida saate maha arvata oma tulumaksust“ ja „Maksta aastast liikmetasu 200 EEK“.

Natuke rohkem kui pool vastanutest oli valmis kasutama vähemalt ühte pakutud võimalustest (49%) ja 1 10-st ütles, et on valmis toetama organisatsiooni igas väljapakutud võimaluses. See arv oli ainult natuke madalam kui eelneval küsitlusel, kus 53% vastajatest vastas vähemalt ühele küsimusele „jah“ ning 10% vastastas igale küsimusele „jah“. Võrreldes esimese küsitlusega oli siiski valmisolek toetada sõltumatuid tarbijaorganisatsioone suurenenud märgatavalt (42%: toetus ühel viisil; 3% kõigil väljapakutud viisidel).

Kaudne makseviis maksude kaudu on kõige populaarsem viis toetuseks (35%), millele järgneb koheselt tulumaksust mahaarvatav dotatsioon (32%). Kõige vähem valitud võimalus oli otsene toetus läbi aastase liikmemaksu 200 EEK (18%). 21-35 aastased eelistasid rohkem maksta protsenti oma maksudest organisatsioonidele oli suurem (39% vs. 0% 36-45 aastased) ja nad eelistasid ka maksta tulumaksust mahaarvatavat dotatsiooni (34% vs. 29%). Viimase puhul toimus märkimisväärne muudatus alates märtsist 2009,kus vanem grupp oli varmam ütlema, et nad oleks nõus dotatsiooniga.

6. Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis

Enamus vastanutest arvab, et Eesti tarbijad on vähem kaitstud kui mujal EL-s (45%). Kolmandik vastanutest arvasid, et neil on sama tarbijakaitse tase, mis teistes EL liikmesriikides; 2% oli arvamus, et Eesti tarbijad on paremini kaitstud kui teiste EL liikmesriikide tarbijad. Selle teema suhtes oli siiski palju ebakindlust: (Ei tea/vastus puudub: 20%).

Võrreldes küsitluse teise osaga, olid vastajate pessimism suurenenud tarbijaõiguste osas; hinnang olukorrale on nüüd sarnane olukorrale juulis 2008. 36-45 aastased olid palju kriitilisemad Eesti tarbijakaitse taseme kohta võrrelduna 21-35 aastastega.

Umbes pool vastanutest tundis, et Eesti poepidajad ja teenusepakkujad respekteerivad tarbijaõigusi palju vähem kui nende kolleegid EL liikmesmaades (47%). Umbes 3 10-st vastajast (28%) arvas, et nad austavad tarbijaõigus sama palju kui teistes EL maades ja mitte rohkem kui käputäis arvas, et austavad rohkem (4%). Üks viiest vastajast ei osanud olukorda hinnata (21%).Samas toimus positiivne areng esimese ja teise küsitluse vahel ning tulemused jäid enam-vähem stabiilseks vahemikus märts kuni mai 2009.

Vanem grupp andis rohkem „ei tea“ vastuseid (27%), samas nooremad pigem arvasid, et tarbijaõiguste austamise poepidajate ja teenusepakkujate poolt on Eestis võrdne või halvem.

Üks kahest vastanust arvas, et Eesti justiitssüsteem ei ole efektiivne trahvide osas klientide eksitamisel või petmisel, samas kui üks viiest vastanust arvas, et on seda. Üle 3 10-st vastajast (31%) ei osanud hinnata Eesti juriidilise süsteemi efektiivsust või ei andnud vastust.

Usk seaduslike karistuste efektiivsusesse on vähenenud alates juulist 2008. Nooremad vastajad arvasid natuke rohkem, et seadusandlikud abinõud Eestis olid piisavalt efektiivsed tarbijat eksitava või petva tegevusega võitlemisel (23% vs. 13%), samas vanemad vastajad ei andnud enamal määral sellele vastust (36% vs. 28%). Usaldus on tõusnud mõlemas vanusegrupis, eriti aga just vanemas grupis.

7. Tarbijate probleemid Eestis

Probleemide esinemine

Umbes veerand eestlasest andis teada, et neil on olnud probleeme kaupade ja/või teenuste ostmisel vähemalt üks kord viimaste kuude jooksul: 26% vastanutest ütles, et neil oli olnud probleeme vähemalt ühega äratoodud teemadest. See on sama hulk, mis viimase küsitluse ajal (28%), samas kui esimesel küsitlusel oli see arv märkimisväärselt suurem (34%). Siiski on need võrdlused piiratud, sest 2008 aastal küsiti, kas probleeme on kogetud viimase kahe aasta jooksul, samas kui seekord (2009) küsiti viimase kuu kohta.

Nagu eelmiselgi küsitlusel, oli kõige problemaatilisem valdkond telefoni- ja/või mobiilifirmade sektor (13%), järgnesid poed, mis müüsid kodumasinaid või elektroonikaseadmeid (8%). Kahe esimese ja kolmanda küsitluse käigus tähtsaid arenguid ei toimunud, olid ainult väikesed erinevused vanusegruppide vahel.

Probleemide lahendamine

Ainult 13% neist vastajatest, kes ütles, et neil oli olnud toodete või teenuste ostmisel probleeme, ütles, et ei teinud nende lahendamiseks mitte midagi. See on natuke vähem vastanutest, kui märtsis 2009 (-4%). Umbes kaks kolmandikku neist, kel oli olnud probleeme, pöördus otseselt müüja või teenuse pakkuja poole (64%) Muid küsitlusel ülesloetletud tegevusi nimetati küllaltki vähe (vahemikus 1% kuni 12%). Umbes 1 10-st otsis muu lahenduse, kui oli ülesloetud küsitlusel (12%).

Nende vastajate hulk, kes kaebas otseselt kauba müüjale või teenuse pakkujale ja nende hulk, kes on oma õiguste kohta infot otsinud, on suurenenud 2009 märtsi ja mai vahel – mõlemad neli protsenti. Ülejäänud valdkondades toimus vähe muutusi. Ainult vanusegruppide vahel võis leida kergeid erinevusi.

Eksitav reklaam

Natuke rohkem kui 1 10-st vastajast teatas, et ta on olnud eksitava reklaami või ebaausa kaubandusliku kogemuse ohver viimaste kuude jooksul (13%). Alates maist 2008 suurenes kergelt selliste inimeste arv –- kolm protsenti. See hulk on suurenenud eriti 36-45 aastaste arvelt (+5%).

Võrreldes esimese küsitluse, mis toimus juulis 2008, tulemusi, olid nimetatud piirangud juba arvesse võetud. Esimesel küsitlusel arvas rohkem vastanuid, et on olnud eksitava reklaami või ebaausa kaubanduspraktika ohver (20%), aga ajaraamistik oli samuti ka pikem kui 2009 aasta küsitlustel (viimase kahe aasta jooksul 2008 ja viimaste kuude jooksul 2009).

[1] Palun pidage meeles, et puhkusepakettidega seotud kohad toodi küsitlusse alles peale teist (märts 2009) uurimuse osa (mai 2009).

[2] Vastajad, kes a) ütlesid vastuseks esimesele küsimusele, et ei ole näinud ega kuulnud sõnumeid tarbijaõiguste kohta b) on kampaaniast teadlikud, aga osanud öelda tunnuslauset teise küsimuse puhul.

[3] Nagu eelpool mainitud, ilmusid puhkusepakettide kohad alles peale küsitluse teist osa.

[4] Eesti rahvuskangelast kasutati kampaania illustreerimiseks.

[5] See on eelmainitud ühendatud vastanute hulk, kes teadsid mõnda küsimustes 1a kuni 1c kirjeldatud sõnumit, so 75% küsitluses osalejatest.

[6] Vaatamata sellele, et vastajatelt ei küsitud kodulehe www.consumer.ee kohta juulis 2008.

Postitus on lisatud: 27.10.2009 kell 12:41:21
Postitus on kategoorias: consumer.ee pressiteated