Ebaausad kauplemisvõtted

Oska ära tunda ebaausaid kauplemisvõtteid!

Paljude tarbijate hulgas sai ka Tiina koju supermarketi reklaamlehe, milles kutsuti ostma linna soodsaima hinnaga aiamööblikomplekti, lubades kõikidele mööbliostjatele kingituseks päikesevarju. Tiinale tundus pakkumine ahvatlev ning juba järgmisel päeval soovis Tiina ostu sooritada. Kahjuks olid aga päikesevarjud otsas. Müüja väitel jaguski neid vaid kümnele esimesele ostajale. Lisaks jäi Tiinale silma, et oli samasugust aiamööblit näinud ühes teises poes tunduvalt soodsama hinnaga.

Kas Tiina jõudis poodi liiga hilja ning võttis pakkumist kõige soodsama hinna kohta liiga tõsiselt või oli tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mida kauplus ei tohi kasutada?

Ebaausaid kauplemisvõtteid ei tohi kasutada kogu Euroopa Liidus. Vastava direktiiviga, mille sätted on sisse viidud ka Eesti tarbijakaitseseadusesse, on kauplejatel keelatud ebaausate, sh eksitavate ja agressiivsete kaubandusvõtete kasutamine.

Mis on kauplemisvõte?

Kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sh reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.

Eelkõige on ebaausad tarbijat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted!

Milline kauplemisvõte on eksitav?

• Müüjapoolne tegevus, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav.
• Tarbijale jäetakse esitamata olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Nt teave kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna kohta, samuti teave kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta.
• Esitatud teave on ebaõige või on faktiliselt õige teave esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat.
• Oluline teave jäetakse tarbijale esitamata või esitatakse ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal, mille tulemusena keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Milline kauplemisvõte on agressiivne?

• Kauplemisvõte, millega tarbija valikuvabadust piiratakse kaupmehepoolse ahistamise, sunni või liigse mõjutamise tõttu. Näiteks mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni või e-posti teel, tasu nõudmine tarbijale saadetud tellimata kauba eest jms.

NB! Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui pärast tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

Seadus sätestab „musta nimekirja“ keelatud kauplemisvõtetest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud!

Valik näiteid eksitavatest ning alati keelatud kauplemisvõtetest:

• müüjapoolne tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul: kaupluses on kaubariiuli juures reklaam „Need kaubad eriti soodsa hinnaga ainult täna” . Riiulil olevate kaupade valik ja hind on aga sama mitme nädala jooksul.
• tarbijale auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhinda või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata: kauplus lubab igale aiamööbli ostjale tasuta päikesevarju. Kuid kingitusele järele minnes selgub, et need on juba otsas.
• tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana: Interneti-kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaameraid koos teatega „Kui ostate meilt videokaamera, saate sellega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, maksame raha tagasi.”
• tõele mittevastava väite esitamine, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid: suuloputusvedeliku reklaam, mis teavitab, et toode parandab maohaavad, ägedad kõhuhädad, allergilise nohu jne.
• turundusmaterjalidesse arve lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud: Otsepostitusega saadetakse tarbijale postkaartide komplekt ja arve 100 kroonile. Tarbijale jääb mulje, et saadetud kaartide eest tuleb tal tasuda, kuigi ta ei ole neid tellinud.

Valik näiteid agressiivsetest ning alati keelatud kauplemisvõtetest:

• tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla: tarbija juurde koju tuleb tolmuimejaid müüv müügiagent, et tutvustada oma toodet. Mõne aja pärast on tarbijale selge, et ta seda tolmuimejat ei soovi, kuid agent jätkab järjekindlalt oma esitlust ega soovi lahkuda.
• kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja poolt kättetoimetatud kauba eest, mida tarbija ei ole tellinud;
• mulje loomine, et tarbija ei saa lahkuda enne lepingu sõlmimist;
• mulje loomine, et tarbija on juba võitnud, võidab või pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud kasu, kui tegelikult auhind või muu samaväärne kasu puudub või kui auhinna kättesaamine eeldab tarbijalt raha maksmist või muid kulutusi: otsepostitusega saadetakse tarbijatele kaubakataloogid ja kataloogil on teave „Olete võitnud tasuta CD”. Tegelikult peab aga tarbija kataloogist tellima, et lubatud võitu saada.

• tarbijale antud sõnaselge teadaanne, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.

Millised on tarbija õigused, kes puutub kokku ebaausa kaubandustavaga?

• Kui müüja kasutas tarbijaga tehingu sõlmimiseks ebaausat kauplemisvõtet, ei saa tarbija hiljem nõuda tehingu tühistamist.
• Ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud tarbijal on võimalus esitada hagi kohtusse ja nõuda hüvitust.
• Kindlasti tasub ebaausast kaubandustavast teavitada Tarbijakaitseametit, kellel on õigus kauplejat karistada ning pöörduda kohtusse, et kaitsta tarbijate kollektiivseid huve.

Lisateavet oma tarbijaõiguste kohta saad Tarbijakaitse infoliinilt 620 1707 (E-R kell 8.00-16.30).
Sarnased õigused kehtivad Sulle kõikjal Euroopa Liidus.