Laenamine on ainult tarkadele inimestele?

Pressiteade

27.10.2009

Tallinnas Euroopa Liidu Majas peetud Tunne oma tarbijaõigusi! raames laenude teemaline ümarlaua arutelu keskendus küsimusele, kui teadlikud on tarbijad laenude võtmisel oma õigustest ja kohustustest ja kuidas parandada majandussurutises teabe liikumist laenuandjate ja -võtjate vahel.

Eksperdid Tarbijakaitseametist, pankadest, kiirlaenu pakkujate ning võlanõustajate hulgast, vahetasid ümarlaual oma seisukohti laenuturu hetkeolukorra üle. Lisaks räägiti tarbijate õigustest ja kohustustest seoses laenude, lepingute ning kiirlaenudega ja tulevasest seadusandlusest tarbijate kaitsmisel.

Ümarlaua diskussioonist järeldus, et tarbijad saavad probleemidesse sattumisest hoiduda, kui nad loeksid tähelpanelikumalt enne allkirjastamist lepingu tingimusi ja mitte kartma “rumalate” küsimuste esitamist. Laenu tagasimaksetega hätta sattunud inimesed peaksid pöörduma esmalt laenuandja poole, mitte peitma pead liiva alla, kuna probleemile leitakse parim võimalik lahendus ühiselt koos laenuandjaga.

Mitmed tarbijad võtavad kiirlaenu panga ees olevate igapäevakohustuste katmiseks, mis ei ole otstarbekas. Ligi 70 000 tarbijat on hädas kiirlaenu tagasimaksetega. Kiirlaenud on pigem mõeldud ootamatute kulude katteks, mitte pikaajaliseks kohustuseks või näiteks olemasoleva pangalaenu kuumaksete tasumiseks. Laenu võtmisel tuleb otsus eelnevalt hoolikalt läbi kaaluda ning võimalusel mängida läbi nn must stsenaarium – mis juhtub siis, kui sissetulekud vähenevad või kaotate töö? Paneeldiskussioonil osalejad leidsid, et just kiirlaen on mõeldud targale tarbijale, ehkki tegelik elu näitab vastupidist.

Euroopa  Komisjoni Eesti Esinduse meedianõuniku Erkki Bahovski sõnul leidsid kõik ümarlaual osalejad, et tarbijate teadlikkust laenude võtmisel tuleb tõsta kuna see aitaks hoida ära võimalikke tulevasi probleeme makseraskustega hätta sattunud inimeste näol. “Parimal juhul võiks finantsalast nõustamist puudutav informatsioon olla lisatud ka üldhariduskoolide õppekavadesse, sest paljudel noortel puudub ettekujutus iseseisvast majandamisest ”, tegi diskussiooni juhtinud Bahovski arutelust kokkuvõtte.

Euroopa Komisjoni programm Tunne oma tarbijaõigusi! käivitus 2008. a novembris. Lisainfo kampaania kohta leiab kodulehelt www.consumer.ee/kampaania. Pressiteatele on lisatud täpsem ülevaade kampaaniast ja selle tulemustest.

Lisainfo:

Maily-Maria Kiviselg

Alfa-Omega Communications

Pikk tn 38, 10133 TALLINN

GSM: +372 5656 2108

Tel: +372 631 1620

Fax: +372 631 1624

E-post: maily-maria@alfa-omega.ee

www.alfa-omega.ee

Kampaania Tunne oma tarbijaõigusi! tutvustus

Täna lõppes laenude teemalise ümarlaua aruteluga 2008. a novembris käivitunud Euroopa Komisjoni kampaania Tunne oma tarbijaõigusi! Kampaania viidi läbi kolmes etapis ja selle eesmärgiks oli tõsta Eesti elanike teadlikkust Euroopa Liidus kehtivate tarbijaõiguste kohta.

Eurobaromeetri uuringud on näidanud, et Eesti inimesed teavad oma tarbijaõigustest iga päevaga aina rohkem. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Toivo Klaari sõnul julgustas programm kodanikke oma õiguste kohta rohkem uurima. „Usume, et lõppenud kampaania aitas tarbijate teadlikkuse tõstmisele kaasa ja näitas, et Euroopa Liit eksisteerib oma kodanike jaoks”, lisas Klaar.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on kampaania täitnud oma eesmärgi ja suurendanud eesti tarbijate teadlikkust oma õigustest nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. „Kindlasti on see andnud tarbijatele tuge ja julgust oma probleemide lahendamiseks, mitte nn püssi põõsasse viskamiseks”, leidis Turetski.

Kampaania peamiseks sihtgrupiks olid 21-45 aastased Eesti elanikud kes on kõige aktiivsemad tarbima, probleemide korral lahendusi otsima ja õigusi nõudma.

Sisulised tegevused

Teavitustöö läbiviimiseks töötati välja tarbija õigusi tutvustavad reklaamklipid ning toodeti 12 erineval teemal infovoldikud, mida jagati tarbijatele tasuta näiteks suuremates kaubanduskeskustes ja Tarbijakaitseametis. Infolehtede sisu koostati TNS EMOR uuringu tulemuste põhjal, kus selgus millistel teemadel informatsiooni tarbijad enim vajavad.

Teavitusprogrammi jooksul toimus ka mitmeid tarbija teadlikkuse teemalisi konkursse. Näiteks viidi läbi jutuvõistlus Tarbija kogemuste killud (võitjad Deisy Sild, Jaroslav Polovnik ja Julia Pavlova http://www.consumer.ee/kampaania/1101-tana-autasustati-jutuvoistluse-%E2%80%9Etarbija-kogemuste-killud%E2%80%9C-voitjad/), ning fotokonkurss Tark Tarbija (võitja Indrek Gutmann http://www.consumer.ee/kampaania/teemad/consumer-pressiteated/page/2/).

Tarbija õiguseid tutvustava reklaamikampaania peategelaseks on kõigile eestlastele ja eestimaalastele tuttav Kalevipoeg, kes satub oma igapäevaste toimetuste käigus probleemsetesse ja humoorikatesse olukordadesse, millega saab kaudselt samastuda iga tarbija. Sarnaselt eeposele on siingi Kalevipoja abiliseks siil, kes jagab Kalevipojale tarkusi tarbija õigustest Euroopa Liidus ja Eestis.

Programmi käigus tutvustati intensiivsemalt tarbijaõiguseid ebakvaliteetsete toodete ostmisel, internetist tellimisel ning reisimisel.

Meedias oli kolm kampaanialainet, millest igal oli oma spetsiifilisem alateema:

  1. November 2008, 5 nädalat: Tarbija õigused seoses ebakvaliteetsete toodete ostmisega
  2. Veebruar 2009, 4 nädalat: Eksitavad reklaamid ja ebaausad kaubandusvõtted
  3. Aprill 2009, 5 nädalat: Tarbija õigused pakettreiside ostmisel

Eesti tarbijate peamised probleemid vastavalt TNS Emori uuringu tulemustele

TNS Emor viis aprillis 2008 telefoni teel läbi küsitluse, et määratleda kampaania jaoks tarbijaid huvitavad teemad. Küsitlusele vastas 221 inimest vanuses 21-45. Uuringust selgus:

Teemad, millega on olnud kõige rohkem probleeme:

  • Kaupade ja teenuste ebakorrektsed müügihinnad k.a. kampaania hinnad (44%)
  • Kaupade ebakorrektne ja eksitav märgistus (43%)
  • Eksitavad reklaamid ja ebaausad kauplemisvõtted (36%)

Teemad, mille kohta soovitakse rohkem infot:

  • Õigused toodete tagastamisel / garantiid (42%)
  • Kuidas leida abi kaebuste esitamisel (40%)
  • Toodete ohutus (39%)
  • Millised on korrektsed müügihinnad, k.a. kampaania hinnad (37%)
  • Eksitavad reklaamid ja ebaausad kauplemisvõtted(34%)
  • Korrektne tootemärgistus (32%)

Eelarve, tellija, teostus

Kampaania eelarve oli 5,7 miljonit krooni ja selle tellijaks ning rahastajaks on Euroopa Komisjon. Teostuseks korraldati rahvusvaheline hange mille võitjaks osutus Brilliant konsortsium kuhu kuuluvad reklaamifirma Brilliant Marketing Communications, suhtekorraldusfirma Alfa-Omega Communications, meediaagentuur Mediapool ning uuringufirma TNS Emor.

Analoogne programm on läbi viidud mitmes Euroopa riigis, käesoleva aasta lõpuni kestab see ka Lätis ning Leedus. Kokkuvõtte kampaania tulemustest leiab: http://www.consumer.ee/kampaania/1390-kampaania-uuringu-kokkuvote/.

Lisainfo kampaania kohta:

Maily-Maria Kiviselg

kampaania pressiesindaja

Alfa-Omega Communications

Pikk tn 38, 10133 TALLINN

GSM: +372 5656 2108

Tel: +372 631 1620

Fax: +372 631 1624

E-post: maily-maria@alfa-omega.ee

www.alfa-omega.ee

Kampaania veebileht: http://www.consumer.ee/kampaania/

Kontaktid:

Brilliant Marketing Communications
Endla 69
Tel: 611 9122
E-post: info@brilliant.ee
www.brilliant.ee

Alfa-Omega Communications
Pikk 38
Tel: 6311620
E-post: viive@alfa-omega.ee
www.alfa-omega.ee

Mediapool
Narva mnt 7D, 5 korrus
Tel: 660 5100
E-post: mediapool@mediapool.ee
www.mediapool.ee

TNS Emor
Ahtri 12 VI korrus
Tel: 626 8500
E-post: emor@emor.ee
www.emor.ee

Kampaania uuringu kokkuvõte

Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis

3.osa

Kokkuvõte

Välitöö:              Mai 2009

Välja antud:        Oktoober 2009

Käesolev ülevaade on tellitud EÜ Peadirektoraadi SANCO, Tervise- ja tarbijakaitse poolt ja koordineeritud „Kommunikatsioon“ Peadirektoraadi poolt.

Käesolev dokument ei esinda Euroopa Komisjoni vaateid.

Selles sisalduvad tõlgendused ja arvamused on ainult selle autorite poolsed.

Tarbijakaitse

ja tarbijaõigused

Eestis

Uurimuse läbiviijaks on Gallup Organisatsioon, Ungari, vastavalt

Euroopa Komisjon,

„Tervise- ja tarbijakaitse“ Peadirektoraadi tellimusel

Koordineeritud Kommunikatsiooni Peadirektoraadi poolt

Käesolev dokument ei esinda Euroopa Komisjoni vaateid.

Selles sisalduvad tõlgendused ja arvamused on ainult selle autorite poolsed.

GALLUP ORGANISATSIOON

Sisukord

Juhend. . 4

1. Infokampaania. 5

Kampaania tuntus. 5

Meediakanalid. 7

2. Tarbijaõiguste õppimine. 9

3. Infoallikad tarbijaõiguste kohta. 10

Tarbijaõiguste kohta info otsimise meetodid. 10

Info või nõuanne probleemide korral 11

4. Tarbijaõiguse institutsioonid, organisatsioonid ja ühendused. 12

Tarbijaõigusteorganite tuntus. 12

Tarbijakaitseorganite poolse info või abi kasutamine. 12

Usaldus tarbijakaitse organisatsioonide ja muude institutsioonide ning nende teenuste vastu. 14

5. Toetus sõltumatutele tarbijate organisatsioonidele. 15

6. Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis. 15

7. Tarbijate probleemid Eestis. 17

Probleemide esinemine. 17

Probleemide lahendamine. 17

Eksitav reklaam.. 18


Juhend

Käesolev aruanne on viimase osa kohta kolmest küsitlusest Eesti tarbijaõiguste infokampaania osas. Infokampaania sisaldab TV-klippe, lehereklaame, veeb-reklaame ja suhtekorraldustegevust (PR), kasutades Eesti rahvuskangelast Kalevipoega.

Infokampaania „Tunne oma tarbijaõigusi!“ koosnes kolmest osast. Esimene osa viidi läbi aasta 2008 novembri algusest kuni detsembri, teine osa veebruaris 2009 ja kolmas 2009 aprilli keskpaigast mai keskpaigani. Jälgimaks kampaania mõju sihtgrupile (s.o. 21-45 aastased Eesti elanikud) viidi esimene küsitlus läbi enne kampaania algust (juuli 2008) ja teine ning kolmas küsitlus koheselt peale vastavaid kampaaniad (märts ja mai 2009).

Lisaks nende teadlikkusele ja hinnangule infokampaania kohta, küsitleti osalejaid ka kogetud probleemide kohta toodete ja teenuste ostmisel, parema info saamiseks kasutatud infoallikate kohta ning nende teadlikkuse ja hinnangu kohta tarbijaõiguste infot ning abi pakkuvate organisatsioonide suhtes.

Antud aruandes on käesoleva küsitluse tulemusi võrreldud eelnevate küsitluste tulemustega jälgimaks vastajat suhtumist ja informeerituse taset. Kuna kõiki käesoleva küsitluse küsimusi ei küsitud iga küsitluse käigus, on mõningaid küsimusi võrreldud ainult teise küsitluse, mis viidi läbi 2009 märtsis, küsimustega.

Uuringu kolmanda osa küsitlus toimus 27.-31. märtsil 2009. Küsitleti 1000 juhuslikkuse alusel valitud Eesti elanikku vanuses 21 kuni 45. Küsitlus toimus telefoni teel ja lisaks toimus ka näost-näkku küsitlusi. Valikulise uuringu disproportsioonide korrigeerimiseks teostati tulemuste hilisem jaotamine, mis baseerus tähtsatel sotsiaaldemograafilistel erinevustel.


1. Infokampaania

Kampaania tuntus

Üks kahest vastajast Eestis ütles, et on kuulnud või näinud teateid tarbijaõiguste kohta nädal enne kolmandat küsitlust (49%). Võrreldes teise küsitlusega märtsis 2009 , mäletas vähem vastajaid (neli protsenti vähem) neid sõnumeid. Nii nagu märtsis 2009, olid kampaania sõnumid paremini tuntud 36-45 aastaste kui 21-35 aastaste seas (53% vs. 46%).

Ligikaudu pool nendest, kes mäletasid tarbijaõiguste kohta käivat sõnumit, oskasid tsiteerida täpselt juhtlauset “Tunne oma tarbijaõigusi!” (49%). Üks kolmest mäletas, et sõnum käis üldiselt tarbijaõiguste kohta (29%) ja 1 10-st ütles, et need olid tarbijaõiguste kohta vigaste toodete tagastamisel ja puhkusepaketi probleemide korral (10%) või üldiselt puhkusepakettide kohta (9%)[1]. Ligikaudu üks seitsmest (15%) ei osanud nimetada ühtegi sõnumit.

Rohkem 36-45 aastasi vastajaid kui kaks kuud tagasi oskas öelda täpse tunnuslause; selliste vastajate hulk tõusis 5 protsendi võrra – 43%-lt 48%-le.

Järgmises tutvustati küsitluses osalejatele, kes ei olnud tuttavad tunnuslausega „Tunne oma tarbijaõigusi!“[2] , tunnuslauset ja küsiti, kas nad on seda kuulnud. Pooled sellistest vastajatest kinnitasid, et on (49%).

Kui me ekstrapoleerime need tulemused kogu vastanute hulgale, näeme, et kampaania juhtlause oli tuttav enamale kui 6-le 10-st vastajast (62%), kuigi kaudne tuntus oli enam avaldunud kui otsene (38% otsene vs.  24% kaudne tuntus). Üleüldisel tasemel olid küsitluses osalejad tunnuslausega peale infokampaania kolmandat osa tuttavamad, kui peale teist osa, vanema grupi hulgas oli tunnuslause tuntus suurenenud, samas vähenenud nooremate vastajate hulgas.

Nendelt 39% vastajatelt, kes ütlesid, et nad ei tea sõnumit „Tunne oma tarbijaõigusi!“, või neilt, kes andsid „ei tea“ vastuse, küsiti, kas nad mäletavad reklaame, sõnumeid või infot tarbijaõiguste kohta vigaste toodete tagastamisel, probleemide korral puhkusepakettidega või internetikaubandusega. Ainult umbes 8 10-st (82%) vastanust ei mäletanud ja 16%-le meenus selline info. Vastupidiselt eelmisele küsitlusele puudusid erinevused vanusegruppide vahel[3].

Järgmise sammuna küsiti neilt 63-lt uuringus osalejalt, kes ütlesid, et pole kuulnud ega näinud viimaste nädalate jooksul reklaame või uudisteartikleid, mis on seotud defektse kauba tagastamisega, reisipakettiga või internetikaubandusega, kas nad teavad Kalevipojaga teleklippi[4]. Ainult 20 sellistest vastajatest ütles, et teavad, et rahvuskangelane figureerib neis sõnumites, samas kui 43 ei mäletanud seda. Aga nendesse tulemustesse peab suhtuma ettevaatusega, sest sellele küsimusele vastanute arv oli väga väike.

Kui me ekstrapoleerime need tulemused kogu vastanute hulgale, näeme, et kampaania juhtlause oli tuttav enamale kui 6-le 10-st vastajast (62%), kuigi kaudne tuntus oli enam avaldunud kui otsene (38% otsene vs. 24% kaudne tuntus). Üleüldisel tasemel olid küsitluses osalejad tunnuslausega peale infokampaania kolmandat osa tuttavamad, kui peale teist osa, vanema grupi hulgas oli tunnuslause tuntus suurenenud, samas vähenenud nooremate vastajate hulgas.

Meediakanalid

Nii nagu eelmise küsitluse korral suutsid vastajad meenutada TV-klippe kõige paremini. Tõepoolest, kaks kolmandikku, kes olid kampaaniast[5] teadlikud, nimetasid TV-d infoallikana (76%), samas kui unternet (13%) ja ajalehed/ajakirjad (12%) – kanalid, mida nimetati kõige tihedamini lisaks TV-le – olid palju harvemini nimetatud infoallikana. 21-35 vanuseid vastajad mäletasid natuke rohkem TV-klippe, samas kui 36-45 aastased vastajaid mainisid palju sagedamini ajalehti ja trükimeediat.

Hinnang infokampaaniale

Ülekaalukas enamus nendest, kes teadsid tarbijaõiguste infokampaaniat, arvasid, et saadud informatsioon oli neile kasulik (88%). Umbes üks seitsmest (15%) arvas, et kampaania oli väga kasulik ja 5% ei arvanud, et see oli kasulik. Vastajate hulk, kellel on kampaania kolmandast osast positiivne arvamus, on kergelt suurem kui peale kampaania teist osa (88% vs. 83%). Positiivse hinnangu suurenemine toimus 36-45 aastaste seas (81% märtsis 2009 suurenes 89%-le mais 2009).

Küsides täpsemalt kampaania sõnumite väärtuse kohta, oli enamus vastanutest positiivsed. Ligikaudu 8 10-st kampaaniast teadlik olnud vastanutest arvas, et sõnumid olid kergesti arusaadavad (81%); kaks kolmandikku arvas, et neid oli lihtne meelde jätta ja 7 10-st pidas neid veenvaks (73%). Reaktsioonid kampaania kolmandale osale olid igast küljest natuke paremad kui teise osa järel.

Eriti just noorem vanusegrupp andis positiivsema hinnangu sõnumitele. Näiteks, umbes 83% 21-35 aastasest vastajast arvas, et sõnumid olid kergesti arusaadavad, samas ainult umbes 78% 36-45 aastastest vastajatest oli sellega nõus. Toetus kampaania sõnumitele on siiski tunduvalt suurenenud vanema grupi hulgas viimase kahe kuu jooksul. Kõige tähtsam on, et rohkem 36-45 aastaseid pidas sõnumeid veenvateks kolmanda kampaania osa ajal võrreldes teise osaga (+8%).


2. Tarbijaõiguste õppimine

Nagu ka eelmise uuringu osa käigus, esitasime me uuringus osalejatele nimekirja tüüpilistest ostusituatsioonidest ja küsisime a) kui hästi nad tunnevad end olevat informeeritud oma õigustest tarbijana antud situatsioonides ja b) kas nad sooviksid saada rohkem infot oma tarbijaõiguste kohta sellistes olukordades.

Märgatav teadmist tase

Allpool olev graafik näitab, et 45%-89% vastanutest arvas, et neil on vähemalt põhiteadmised oma õigustest tarbijana erinevates ostusituatsioonides. Vastanud tundsid nad olevat paremini informeeritud seoses elektrooniliste majapidamisvahendite, mis ei tööta korralikult, ostmisega. Tõepoolest, ligikaudu kõik vastajad ütlesid, et nad teavad vähemalt mõningaid õigusi, mis neil olukorras on (89%) ja umbes kolmandik ei vajanud sel teemal enamat infot (33%).

Eestlastel oli kõige rohkem probleeme oma õiguste tundmisel eksitava reklaami korral. Tõepoolest, samapalju kui end informeerituna tundvaid vastajaid (teavad mõningaid õigusi ja teavad oma õigusi hästi: (45%)), oli ka neid, kes tunnevad end halvastiinformeerituna (44%).

Jälgides arengut läbi kolme küsitluse, näeme me, et Eesti elanikud on siiani kõige teadlikumad oma õigustest elektroonika või kodumasinate osas, mis korralikult ei tööta (33%) ja kõige vähem teadlikud õigustest eksitava reklaami osas (11%). Siiski on enda poolne hinnang teadmiste kohta erinevates situatsioonides tarbijaõiguste vastu eksimise suhtes arenenud erinevalt küsitluste jooksul.

Enamuste ostusituatsioonide puhul nende hulk, kes ütlesid, et tunnevad end vähemalt osaliselt informeerituna, kasvas esimese ja teise küsitluse vahel ja jäi stabiilseks teise ning kolmanda küsitluse vahel, juhtudel, kui vastajatele ei meeldinud interneti või telepoe kaudu tellitu (54%, 66%, 65%). Probleemidega telefoniarvete või laenumaksete suhtes enesehinnang teadmiste kohta langes kahe küsitluse vahel ja kasvas uuesti kolmandaks küsitluseks (telefoniarved: 76%, 70%, 72%). Ainus valdkond, kus vastajad end püsivalt vähe informeerituna tundsid, oli eksitav reklaam (51% juulis 2008 45%-ni mais 2009).

Huvi teada rohkem oma tarbijaõiguste kohta

Allpool olev graafik näitab et suurem osa vastanutest olid agarad vastu võtma infot oma tarbijaõiguste kohta kõigis testsituatsioonides, sõltumata sellest, kas neil juba olid algteadmised tarbijaõigustest või ei. Tõesti, kolmveerand vastajatest ütles, et neile meeldiks saada rohkem infot oma õiguste kohta lendude ärajätmisel või hilinemisel (76%) või brošüüris lubatust erineva puhkusepaketi saamisel või laenumaksete lisakulude korral (mõlemad 74%). Natuke vähem kui kolmveerand (72%) tahaks teada rohkem oma õiguste kohta eksitava reklaami korral.

Kõigis kirjeldatud situatsioonides suurenes vastanute huvi saada rohkem teada oma tarbijaõiguste kohta esimesel ja teisel küsitlusel ning kolmandal küsitlusel toimus tagasilangus, sellele vaatamata oli tase kõrgem kui esimesel küsitlusel.

3. Infoallikad tarbijaõiguste kohta

Tarbijaõiguste kohta info otsimise meetodid

Enamus Eesti elanikke sirvib internetti, kui tahab enamat teada oma tarbijaõiguste kohta. Tõepoolest, üle 8 10-st vastajast nimetas seda allikat ühel või teisel viisil info otsimisel, kui nad vajavad nõuannet oma tarbijaõiguste kohta (82%). Teised info otsimise viisid olid selgelt vähem populaarsed: veerand vastajatest küsiks sõpradelt ja sugulastelt ning üks viiest vastajast (22%) teeks  telefonikõne.

21-35 aastased nimetasid internetti palju tihedamalt kui 36-45 aastased (85% ja 77% vastavalt), samas küsiks sõpradelt ja sugulastelt tihedamini vanem vanusegrupp (26% vs. 22%) või pöörduks nõuandlasse (16% vs. 12%).

Info või nõuanne probleemide korral

Enamus vastanutest ütles, et nad pöörduksid probleemide korral poepidajate, müüjate ja teenusepakkujate poole (35%) või helistaksid Eesti Tarbijakaitse hotlinele 6 201 707 (28%).

Vanemad vastajad näitasid suuremat soovi pöörduda otse isiku või firma poole, kellelt nad toote või teenuse said (37% vs. 33%), samas kui nooremad pöörduksid Eesti tarbijate kodulehele (11% vs. 6%).

4. Tarbijaõiguse institutsioonid, organisatsioonid ja ühendused

Tarbijaõigusteorganite tuntus

Selgitamaks välja kui hästi institutsioonid, organisatsioonid ja ühendused, mis on olemas Eestis tarbijakaitse alal, on tundud uurimusel osalejate poolt, paluti esiteks nimetada spontaanselt mõne tarbijakaitse institutsiooni nimi, mis meelde tuli (see on kaudne tuntus). Järgnevalt esitati nimekiri erinevatest organitest, mida nad ei olnud enne nimetanud ja paluti – iga kohta – öelda, kas nad on sellest enne kuulnud või mitte (s.o. otsene teadmine).

Kõigi kolme küsitluse puhul oli Tarbijakaitseamet kõige paremini tuntud institutsioon tarbijakaitse alal Eestis. Niisiis, peaaegu kõik teavad Tarbijakaitseametit (95%) ja rohkem kui 7 10-st vastanust nimetas seda spontaanselt (70%). Teised tarbijaõiguste institutsioonid olid vastajatele vähem tuttavad. Isegi Eesti Tarbijate Liit oli tuntud ainult kolmveerandile vastajatest üleüldisel tasandil (76%), ainult 7% nimetas seda spontaanselt.

Enamuste organisatsioonide puhul märkasime me otsese tuntuse vähenemist juulist 2008, samas kaudne tuntus vastavalt tõusis. [6] See oli kõige nähtavam Eesti Tarbijate Liidu osas, mida nimetas veerand vastanutest spontaanselt juulis 2008, aga ainult 7% mais 2009. Selle organisatsiooni tuntus kasvas ette öeldes samal ajal 39%-lt 69%-le. Kaudse tuntuse suurenemist või märgata ka seoses vähemtuntud organisatsioonide ja institutsioonidega nagu Euroopa Tarbijate Keskus Eestis (14%-lt 24%-le). Kaks vanusegruppi ei erinenud eriti seoses Eesti tarbijakaitse organite äratundmise arenguga.

Tarbijakaitseorganite poolse info või abi kasutamine

Umbes üks kuuest (16%) nendest vastanutest, kes teadsid vähemalt ühte Eesti tarbijakaitse organisatsiooni, olid ühe või teise organisatsiooniga ühendust võtnud info või abi eesmärgil, samas rohkem kui 8 10-st ei olnud (84%).

Eesti Tarbijakaitseamet ei olnud mitte ainult kõige tuntum, aga sellega oli ka kõige tihedamalt ühendust võetud. Tõepoolest 7 10-st vastajast (69%) nendest 162-st vastajast, kes ütles, et nad on pöördunud tarbijakaitse organisatsiooni poole, olid pöördunud Tarbijakaitse Ametisse. Teiste organisatsioonidega nagu näiteks Tartu Tarbijakaitse ja Nõustamise Keskus, oli ühendust võtnud 11 vastajat (7%) või vähem. Kaheksateist vastajat (11%) olid pöördunud mõne “muu” organisatsiooni poole.

Umbes 10 70%-st vastanust, kes oli kasutanud tarbijakaitse organisatsiooni poolt pakutavat infot või nõuannet, oli teenusega rahul (71%). Umbes 4 10-st olid rahul (39%) kui 3 10-st ei olnud rahul (30%). Rahulolu tarbijakaitseorganisatsioonide hulgas vähenes kergelt vahemikus juulist 2008 märtsini 2009, aga jäi seejärel stabiilseks (mai 2009). Siiski suurenes nende arv, kes ei olnud rahul (umbes 10 protsenti alates esimesest küsitlusest).

Noorem vanusegrupp oli palju rohkem rahul tarbijakaitse organisatsioonide teenustega kui vanem grupp. Peale eelnevaid küsitluse osasid on rahulolematute hulk osaliselt suurenenud vanemate vastajate hulgas.

Usaldus tarbijakaitse organisatsioonide ja muude institutsioonide ning nende teenuste vastu

Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks oli Eesti Tarbijakaitse hotline (6 201 707). Tõepoolest, suurem osa vastajatest pidas hotlinet usaldusväärseks (61%) ja 44% arvas, et see on institutsioon, mida nad kõige enam usaldavad. Järgmised kõige usaldusväärsemad organisatsioonid – vahemikus veerand kuni viiendik vastajatest, kes olid rahul pakutud infoga – olid Eesti tarbijate koduleht (www.consumer.ee) (26%), juristid (23%) ning sõbrad ja sugulased (20%).

Eesti valitsust pidas usaldusväärseks infoallikaks tarbijaõiguste alal kõige väiksem arv vastajaid – ainult 2% usaldas kõige enam või teisel kohal valitsust sellistel juhtudel.

Võrreldes eelnevate küsitlustega oli usaldus institutsioonide vastu pigem selgelt suurenenud kui vähenenud. Tähtsad muudatused toimusid „ei tea“ küsimustega. Vahemikus juuli 2008 kuni märts 2009 need rohkem kui kahekordistusid 15%-lt 40%-le ja juunis 2009 langesid 20%-le.

21-35 aastased leidsid rohkem kui 36-45 aastased vastajad, et Eesti tarbijate kodulehe, juristide ja „muude“ allikate poolt pakutud info on usaldusväärne; vanemad osalejad usaldasid siiski rohkem poepidajaid, müüjaid ja teenusepakkujaid ja mitteriiklikke tarbijaorganisatsioone.

5. Toetus sõltumatutele tarbijate organisatsioonidele

Uuringus osalejatele loeti ette kolm erinevat võimalust sõltumatute tarbijate organisatsioonide finantsiliseks toetamiseks ja küsiti iga võimaluse juures, kas nad on valmis seda toetust pakkuma või ei. Need kolm valikut olid: „Anda ühingule oma maksudest protsent selle asemel, et maksta seda valitsusele“, „Anda ühingule dotatsiooni, mida saate maha arvata oma tulumaksust“ ja „Maksta aastast liikmetasu 200 EEK“.

Natuke rohkem kui pool vastanutest oli valmis kasutama vähemalt ühte pakutud võimalustest (49%) ja 1 10-st ütles, et on valmis toetama organisatsiooni igas väljapakutud võimaluses. See arv oli ainult natuke madalam kui eelneval küsitlusel, kus 53% vastajatest vastas vähemalt ühele küsimusele „jah“ ning 10% vastastas igale küsimusele „jah“. Võrreldes esimese küsitlusega oli siiski valmisolek toetada sõltumatuid tarbijaorganisatsioone suurenenud märgatavalt (42%: toetus ühel viisil; 3% kõigil väljapakutud viisidel).

Kaudne makseviis maksude kaudu on kõige populaarsem viis toetuseks (35%), millele järgneb koheselt tulumaksust mahaarvatav dotatsioon (32%). Kõige vähem valitud võimalus oli otsene toetus läbi aastase liikmemaksu 200 EEK (18%). 21-35 aastased eelistasid rohkem maksta protsenti oma maksudest organisatsioonidele oli suurem (39% vs. 0% 36-45 aastased) ja nad eelistasid ka maksta tulumaksust mahaarvatavat dotatsiooni (34% vs. 29%). Viimase puhul toimus märkimisväärne muudatus alates märtsist 2009,kus vanem grupp oli varmam ütlema, et nad oleks nõus dotatsiooniga.

6. Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis

Enamus vastanutest arvab, et Eesti tarbijad on vähem kaitstud kui mujal EL-s (45%). Kolmandik vastanutest arvasid, et neil on sama tarbijakaitse tase, mis teistes EL liikmesriikides; 2% oli arvamus, et Eesti tarbijad on paremini kaitstud kui teiste EL liikmesriikide tarbijad. Selle teema suhtes oli siiski palju ebakindlust: (Ei tea/vastus puudub: 20%).

Võrreldes küsitluse teise osaga, olid vastajate pessimism suurenenud tarbijaõiguste osas; hinnang olukorrale on nüüd sarnane olukorrale juulis 2008. 36-45 aastased olid palju kriitilisemad Eesti tarbijakaitse taseme kohta võrrelduna 21-35 aastastega.

Umbes pool vastanutest tundis, et Eesti poepidajad ja teenusepakkujad respekteerivad tarbijaõigusi palju vähem kui nende kolleegid EL liikmesmaades (47%). Umbes 3 10-st vastajast (28%) arvas, et nad austavad tarbijaõigus sama palju kui teistes EL maades ja mitte rohkem kui käputäis arvas, et austavad rohkem (4%). Üks viiest vastajast ei osanud olukorda hinnata (21%).Samas toimus positiivne areng esimese ja teise küsitluse vahel ning tulemused jäid enam-vähem stabiilseks vahemikus märts kuni mai 2009.

Vanem grupp andis rohkem „ei tea“ vastuseid (27%), samas nooremad pigem arvasid, et tarbijaõiguste austamise poepidajate ja teenusepakkujate poolt on Eestis võrdne või halvem.

Üks kahest vastanust arvas, et Eesti justiitssüsteem ei ole efektiivne trahvide osas klientide eksitamisel või petmisel, samas kui üks viiest vastanust arvas, et on seda. Üle 3 10-st vastajast (31%) ei osanud hinnata Eesti juriidilise süsteemi efektiivsust või ei andnud vastust.

Usk seaduslike karistuste efektiivsusesse on vähenenud alates juulist 2008. Nooremad vastajad arvasid natuke rohkem, et seadusandlikud abinõud Eestis olid piisavalt efektiivsed tarbijat eksitava või petva tegevusega võitlemisel (23% vs. 13%), samas vanemad vastajad ei andnud enamal määral sellele vastust (36% vs. 28%). Usaldus on tõusnud mõlemas vanusegrupis, eriti aga just vanemas grupis.

7. Tarbijate probleemid Eestis

Probleemide esinemine

Umbes veerand eestlasest andis teada, et neil on olnud probleeme kaupade ja/või teenuste ostmisel vähemalt üks kord viimaste kuude jooksul: 26% vastanutest ütles, et neil oli olnud probleeme vähemalt ühega äratoodud teemadest. See on sama hulk, mis viimase küsitluse ajal (28%), samas kui esimesel küsitlusel oli see arv märkimisväärselt suurem (34%). Siiski on need võrdlused piiratud, sest 2008 aastal küsiti, kas probleeme on kogetud viimase kahe aasta jooksul, samas kui seekord (2009) küsiti viimase kuu kohta.

Nagu eelmiselgi küsitlusel, oli kõige problemaatilisem valdkond telefoni- ja/või mobiilifirmade sektor (13%), järgnesid poed, mis müüsid kodumasinaid või elektroonikaseadmeid (8%). Kahe esimese ja kolmanda küsitluse käigus tähtsaid arenguid ei toimunud, olid ainult väikesed erinevused vanusegruppide vahel.

Probleemide lahendamine

Ainult 13% neist vastajatest, kes ütles, et neil oli olnud toodete või teenuste ostmisel probleeme, ütles, et ei teinud nende lahendamiseks mitte midagi. See on natuke vähem vastanutest, kui märtsis 2009 (-4%). Umbes kaks kolmandikku neist, kel oli olnud probleeme, pöördus otseselt müüja või teenuse pakkuja poole (64%) Muid küsitlusel ülesloetletud tegevusi nimetati küllaltki vähe (vahemikus 1% kuni 12%). Umbes 1 10-st otsis muu lahenduse, kui oli ülesloetud küsitlusel (12%).

Nende vastajate hulk, kes kaebas otseselt kauba müüjale või teenuse pakkujale ja nende hulk, kes on oma õiguste kohta infot otsinud, on suurenenud 2009 märtsi ja mai vahel – mõlemad neli protsenti. Ülejäänud valdkondades toimus vähe muutusi. Ainult vanusegruppide vahel võis leida kergeid erinevusi.

Eksitav reklaam

Natuke rohkem kui 1 10-st vastajast teatas, et ta on olnud eksitava reklaami või ebaausa kaubandusliku kogemuse ohver viimaste kuude jooksul (13%). Alates maist 2008 suurenes kergelt selliste inimeste arv –- kolm protsenti.  See hulk on suurenenud eriti 36-45 aastaste arvelt (+5%).

Võrreldes esimese küsitluse, mis toimus juulis 2008, tulemusi, olid nimetatud piirangud juba arvesse võetud. Esimesel küsitlusel arvas rohkem vastanuid, et on olnud eksitava reklaami või ebaausa kaubanduspraktika ohver (20%), aga ajaraamistik oli samuti ka pikem kui 2009 aasta küsitlustel (viimase kahe aasta jooksul 2008 ja viimaste kuude jooksul 2009).


[1] Palun pidage meeles, et puhkusepakettidega seotud kohad toodi küsitlusse alles peale teist (märts 2009) uurimuse osa (mai 2009).

[2] Vastajad, kes a) ütlesid vastuseks esimesele küsimusele, et ei ole näinud ega kuulnud sõnumeid tarbijaõiguste kohta  b) on kampaaniast teadlikud, aga osanud öelda tunnuslauset teise küsimuse puhul.

[3] Nagu eelpool mainitud, ilmusid puhkusepakettide kohad alles peale küsitluse teist osa.

[4] Eesti rahvuskangelast kasutati kampaania illustreerimiseks.

[5] See on eelmainitud ühendatud vastanute hulk, kes teadsid mõnda küsimustes 1a kuni 1c kirjeldatud sõnumit, so 75% küsitluses osalejatest.

[6] Vaatamata sellele, et vastajatelt ei küsitud kodulehe www.consumer.ee kohta juulis 2008.

Laenamisel tunne oma õigusi

27. oktoobril kell 13.00 toimub Tallinnas, Euroopa Liidu majas (sissepääs Laikmaa 15) laenude teemaline ümarlaua arutelu, millele järgneb kampaania Tunne oma tarbijaõigusi! pidulik lõpetamine.

Eksperdid Tarbijakaitseametist, Justiitsministeeriumist, pankadest, kiirlaenu pakkujate ning võlanõustajate hulgast, vahetavad ümarlaual oma nägemusi laenuturu hetkeolukorra üle. Lisaks räägitakse tarbijate õigustest ja kohustustest seoses laenude, lepingute ning kiirlaenudega ja tulevasest seadusandlusest tarbijate kaitsmisel.

Osalema on oodatud kõik huvilised!

Registreerimine ja lisainfo:

Maily-Maria Kiviselg

Alfa-Omega Communications

Tel: 631 1620

e-post: maily-maria@alfa-omega.ee

Palun teatada oma osalusest hiljemalt reedel, 23. oktoobril.

AJAKAVA

13.00 Kogunemine

13.10 Tervitussõnad

hr Toivo Klaar

Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht

13.15 Paneeldiskussioon

juhib hr Erkki Bahovski

Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse meedianõunik

Paneeldiskussioonil osalevad:

hr Andres Sooniste

Tarbijakaitseameti peadirektor

pr Katrin Talihärm

Eesti Pangaliidu tegevdirektor

pr Triin Messimas

AS SEB Panga eraisikulaenude valdkonna äriarendusjuht

hr Mihkel Vabrit

AS SMS Laen turundusjuht

pr Kaidi Silver-Schöbe

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja

hr Indrek Niklus

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja

Paneeldiskussiooni teemad:

1. Laenud ja lepingud

2. Kiirlaenude pakkujad ja nende lepingud

3. Uus tarbijakrediidi direktiiv (jõustub 2010. a)

14.15 Paneeldiskussiooni teemade kokkuvõte

hr Erkki Bahovski

14.30 KOHVIPAUS

14.45 Kokkuvõtted kampaaniast

pr Petra Maršálová

Euroopa Komisjoni Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi tarbijapoliitika ametnik

pr Helle Aruniit

Tarbijakaitseameti nõunik

hr Paavo Pilv

Brilliant Marketing Communications OÜ tegevjuht

15.00 Lõpusõnad

hr Toivo Klaar

Kampaania pidulik lõpetamine

2008. aastal oli kulukaim elada Taanis ja soodsaim Bulgaarias

16. juuli 2009

Tarbijahinnad 2008. aastal.

Eurostati andmetel oli 2008. aastal kõrgeima hinnatasemega riik Taani, kus üldine hinnatase moodustas 141% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Madalaim hinnatase oli Bulgaarias (51%). Eesti hinnad jäävad EL keskmisest allapoole, moodustades 77% liikmesriikide keskmisest.

2008. aastal võis EL liikmesriikide tarbijahindades täheldada olulist varieeruvust. Hinnatasemelt kalleimad riigid olid Taani (141% EL keskmisest), järgnesid Iirimaa (127%) ning Soome (125%).

Ligikaudu keskmine EL hinnatase on Saksamaal (104%), Hollandis (103%) ning Inglismaal (99%) ja Hispaanias (96%).

Odavaimad maad on Bulgaaria (51% EL keskmisest), Rumeenia (62%) ja Leedu (67%).

Madalamate tarbijahindadega riikide hulka kuulub ka Eesti (77%), olles oma lõunanaabrist Lätist 2% kulukam.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatasemed kõikusid 2008. aastal 67%-st EL keskmisest Bulgaarias kuni 147%-ni Taanis.

Tubakatoodete ning alkohoolsete jookide eest tuli kõige vähem maksta Rumeenias (61% EL keskmisest) ning enim Iirimaal (184%). Märgatavad vahed antud tooterühmas on tingitud liikmesriikide erinevast maksupoliitikast.

Rõivaste hinnatase liimesriigiti oluliselt ei varieerunud. Odavaimaks osutus Inglismaa (83% EL keskmisest) ning kalleimaks Soome (123%).

Tarbeelektroonika on samuti kategooria, kus hinnatase oli suhteliselt ühtlane. Soodsaimalt sai elektroonikat osta Inglismaalt, (86% EL keskmisest) ning kulukaim oli seda soetada Maltalt (126%).

Jättes välja Taani, ei erinenud väga märgatavalt ka kulutused isiklikule transpordile, tarbijahind oli madalaim Rumeenias (84% EL keskmisest), kõrgeim Taanis (174%) ja Iirimaal (125%).

Enim oli hinnataseme vahet näha toitlustus- ning majutusasutustes, kus soodsamaid tingimusi pakkus taaskord Bulgaaria (40% EL keskmisest) ning kõige rohkem tuli antud teenuste eest maksta Taanis (151%).

Andmed pärinevad Eurostati aruandest Statistics in Focus, 50/2009, “Wide spread in consumer prices across Europe in 2008″, mis on vabalt saadaval pdf- formaadis Eurostati koduleheküljel.

Pressiteate inglisekeelse algversiooni leiab siit.

Euroopa ravikindlustuskaarti kasutab 180 miljonit inimest

9. juuli 2009

Sel suvel täitub viis aastat Euroopa ravikindlustuskaardi (ingl k European Health Insurance Card – EHIC) käibele võtmisest. Tänaseks kasutab seda kaarti 35% eurooplastest ehk kokku ca 180 miljonit inimest.

Euroopa ravikindlustuskaarti väljastatakse 31 Euroopa riigis. Kindlustatule on tagatud vajaminev arstiabi, kui ta EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis haigestub või õnnetuses viga saab.

„Oma puhkusereisidelt loodame küll lõõgastumist ning häid elamusi, kuid paraku ei ole keegi meist kaitstud ka õnnetuste ja hädaolukordade eest,” ütles Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla. „Miljonid inimesed võivad tänu Euroopa ravikindlustuskaardile Euroopas ringi reisida muretsemata, et nad välismaal haigestumise või vigastuse saamise korral peaksid kandma kõrgeid ravikulusid või läbima keerulisi asjaajamisprotseduure.”

Euroopa ravikindlustuskaart katab kogu arstiabi, mida võib ajutisel peatumisel välisriigis vaja minna. Kaart annab omanikule õiguse saada samasugust arstiabi võrdsetel alustel antud riigi kodanikega, kus inimene haigestus või vigastada sai. Kindlustatul on küll ligipääs avalikele tervishoiuteenustele, kuid täiendavat reisikindlustust kaart ei asenda.

Ravikindlustuskaardi kasutusele võtmine kasvas jõudsalt ajavahemikul juuni 2004 kuni detsember 2005, mil vahetati välja seni kasutusel olnud „E111”.

Tänaseks on kaart enim levinud Itaalias, Austrias, Tšehhis ja Šveitsis, kus seda kasutab peaaegu kogu elanikkond, samas kui Bulgaarias, Rumeenias, Kreekas, Poolas ja Hispaanias omab ravikindlustuskaarti alla 5% inimestest. Kasutusaktiivsuse märgatav erinevus võib osalt tuleneda sellest, et mõnes riigis, nagu Itaalias, Austrias ja Tšehhis, on Euroopa ravikindlustuskaart ühildatud riikliku ravikindlustuskaardiga.

Tulevikus käivitab Euroopa Komisjon teavituskampaania, millega loodetakse tõsta inimeste teadlikkust Euroopa ravikindlustuskaardist, seda ennekõike riikides, kus kaardi kasutamisaktiivsus on väike.

Lisainformatsioon:

Euroopa ravikindlustuskaardi kodulehekülg: http://ehic.europa.eu.

Euroopa ravikindlustuskaarti tutvustav kampaania: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=698.

Pressiteate inglisekeelse algversiooni leiab siit.

ELi ühtse kaebuste liigitamise süsteemi loomine, et kiirendada poliitilist vastust juhul, kui turg ei vasta tarbija vajadustele

Brüssel, 7. juuli 2009

Euroopa Komisjon avaldas täna oma ettepaneku ELi ühtse korra kohta tarbijate kaebuste liigitamiseks ja nendest teatamiseks ning kutsub avalikkust esitama oma arvamusi ettepaneku kohta. Tarbijakaebuste arv on turuolukorra oluline indikaator. Ligikaudu kolmandik Euroopa tarbijatest, kes ei ole rahul sellega, kuidas kauba müüja nende kaebuse lahendas, pöörduvad abi saamiseks kolmandate isikute, näiteks tarbijaorganisatsioonide või riiklike reguleerivate asutuste poole. Kaebuste lahendamisega tegeleb Euroopas ligikaudu 700 organisatsiooni. Enamik neist kasutab endi loodud liigitussüsteemi, mistõttu on isegi riiklikul tasandil ülevaate koostamine väga keeruline. Tänase ettepaneku eesmärk on tagada, et kõik ELis tarbijate kaebusi käsitlevad organisatsioonid kasutaksid võrreldavat liigitamismeetodit ning esitaksid seejärel oma andmed komisjonile. Kogu ELis kogutud andmete analüüsimine annaks hea võimaluse hinnata, kuidas eri sektorites ja rahvusturgudel tarbijatega arvestatakse ning aitaks nii riikide kui ka ELi asutustel tulla kiiremini ja tõhusamalt toime turgudega, mis ei vasta tarbijate vajadustele. Pärast avalikkusega konsulteerimist ning taustateabe kogumist ja analüüsimist koostab komisjon lõpliku metoodika. Organisatsioonid kasutaksid kaebuste liigitamise süsteemi vabatahtlikkuse alusel.

ELi tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva ütles: „ Kui tarbija on otsustanud astuda stressirohke ja pingutust nõudva sammu ning esitanud kaebuse, tähendab see enamasti, et tegemist on tõsise juhtumiga. Kui samasisulisi kaebusi on palju, viitab see kindlalt asjaolule, et turg ei vasta tarbijate vajadustele.” Ta lisas: „Täna komisjoni poolt tutvustatud metoodika eesmärk on tagada, et rahulolematute tarbijate hääl kostaks selgelt nii riikide pealinnades kui ka Brüsselis” .

Metoodika:

Komisjoni täna esitatud kavaga nähakse ette kaebuste kogumise standard, et juhtumite liigitamisel saaks lähtuda ühtsetest kriteeriumidest. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad näiteks müügimeetodeid (kauplus, Internet), kaupluse tüüpi (supermarket, bensiinijaam) ja tooteliiki (elektroonika, elukindlustus). Metoodika on esitatud kasutamiseks kolmandatele isikutele, kes kaebuste lahendamisega tegelevad, näiteks riikide tarbijakaitseametid, tarbijaorganisatsioonid, ombudsmanid, kaebusi lahendavad ametid või riiklikud reguleerivad asutused. Organisatsioonid saavad ise otsustada, kas nad soovivad liigitamissüsteemi kasutada ja oma andmeid komisjonile saata. Komisjon avalikustab andmed tarbijaturgude tulemustabelis.

2008. aastal küsis komisjon sidusrühmade arvamust kogu Euroopa Liitu hõlmava ühtlustatud liigitamise kohta. 80 % vastajatest oli ettepaneku poolt. Sellest lähtudes palus komisjon täna esitatud kava koostamiseks abi tarbijakaebustega tegelevate organisatsioonide esindajatest koosnevalt eksperdirühmalt.

Miks on tarbijakaebused olulised?

2008. aasta veebruari andmete kohaselt esitas aasta jooksul kaupmeeste kohta ametliku kaebuse 78 miljonit Euroopa kodanikku. 30 miljonit inimest jättis kaebuse esitamata, kuigi neil oli kaebamiseks põhjust. Ligikaudu pooled ametliku kaebuse esitajatest ei olnud rahul oma kaebuse lahendamisega. Rahulolematutest pooled (ligikaudu 20 miljonit inimest) pöördusid abi saamiseks kolmandate isikute poole.

Tarbija kaebus on selge märk, mis võib osutada kestvatele turuprobleemidele. Lisaks tarbijarahulolule, hindadele, tarnijate vahetamisele ja ohutusele on kaebused üks viiest olulisest näitajast, mida kasutatakse tarbijaturu tulemustabeli koostamisel ning mis kajastab turu toimimist tarbija seisukohast.

Milleks on vaja kogu Euroopa Liitu hõlmavat algatust?

Komisjoni uuringu tulemusena selgus, et Euroopas tegeleb tarbijakaebustega rohkem kui 700 organisatsiooni. Mitmed neist kasutavad edumeelset ja üksikasjalikku aruandesüsteemi, kuid igaüks liigitab kaebusi erinevalt. Näiteks lähtuvad mõned organisatsioonid ärikataloogides kasutatavast liigitusest, samas kui teised kasutavad siseriiklikest õigusaktidest lähtuvat liigitust.

Tulemuseks on, et see väärtuslik teabeallikas jääb suures osas kasutamata. Jättes kõrvale Euroopa tasandi, on andmeid isegi riiklikul tasandil keeruline võrrelda, kuigi tooted ja teenused, mida Euroopa Liidus pakutakse on sarnased ning suur osa neist turustatakse piiriüleselt. Killustatud andmed aeglustavad nii riikide kui ka Euroopa tasandi poliitikakujundajate vastust probleemidele, millega tarbijad teatavatel turgudel silmitsi seisavad.

Kellele on see kasulik?

Ühtne süsteem on eelkõige kasulik ELi tarbijatele endile, sest see võimaldab vähendada märkimisväärselt aega, mis kulub riikide ja ELi poliitikakujundajatel ning riiklikel reguleerivatel asutustel, et lahendada probleeme, millega tarbijad igapäevaelus kokku puutuvad.

Riiklikud reguleerivad asutused peaksid suutma suundumustele kiiremini reageerida, kuna neil oleks parem ülevaade kohalikust turust ja lihtsam turuolukorda teiste riikidega võrrelda. ELi poliitikakujundajatel on võimalik võrrelda tähenduslikult kaebustega seonduvaid ELi tasandi andmeid teiste oluliste näitajatega, nagu hinnad või tarnija vahetamine.

Paljudel valitsusvälistel tarbijaorganisatsioonidel, kellel puuduvad vahendid omaenda metoodika väljatöötamiseks ja tarbijapoliitika mõjutamiseks, avaneb võimalus kasutada üldist metoodikat ja võrreldavaid andmeid.

Edasised sammud

Komisjon ootab kuni 5. oktoobrini 2009 arvamusi käesoleva ettepaneku kohta. Pärast ettepanekute analüüsimist koostab komisjon lõpliku metoodika.

Teatise täistekst, komisjoni talituste töödokument, esialgne metoodika ja Internetipõhine küsimustik:

http://ec.europa.eu/yourvoice/consultations/index_en.htm

http://ec.europa.eu/consumers/strategy/complaints_en.htm

Esialgse avaliku arutelu tulemused:

http://ec.europa.eu/consumers/consultations/complaints/index_en.htm

Tarbijaturgude tulemustabel:

http://ec.europa.eu/consumers/strategy/facts_en.htm

Tarbijapakt – kaheksa olulist probleemi, mida meeles pidada

Seoses eelseisvate Euroopa Parlamendi valimistega 7.juunil on Euroopa tarbijaorganisatsioon BEUC ja selle liikmeteks olevad riiklikud tarbijaorganisatsioonid käivitanud üleeuroopaliidulise kampaania, mille abil loodetakse viia tarbijaõigused tulevaste parlamendiliikmete tegevuses tähtsale kohale.

BEUC ja selle 42 valitsusvälist liiget kogu Euroopast on palunud Euroopa Parlamendi kandidaatidelt pühenduda valituks osutumise korral kaheksale põhilisele tarbijaprobleemile ehk tarbijapaktile.

Need kaheksa küsimust on jätkusuutlikkus, finantsteenused, tarbijalepingud, toit, digitaalmaailm, tervis, ohutus ja grupitegevus.

Algatuse kohta saab rohkem lugeda veebilehelt http://consumerpact.eu/, samuti saab sealt vaadata, kas Eestit esindavad kandidaadid on paktiga liitunud. Lisaks on veebilehelt kättesaadav ka tulevastele Euroopa Parlamendi liikmetele mõeldud tarbijapakti põhimõtteid tutvustav juhend.

Ühtse turu seire tarbija seisukohast. Teine tarbijaturgude tulemustabel

Ühtse turu seire tarbija seisukohast. Teine tarbijaturgude tulemustabel.

Tarbijakaitse: RAPEXi 2008. aasta aruanne näitab ohtlike kaupade avastamise suurenemist

Brüssel, 20. aprill 2009

Euroopa Komisjoni täna avaldatud toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete kiirhoiatussüsteemi (RAPEX) käsitlevast aastaruandest selgub, et ELi turult kõrvaldatud ohtlike tarbekaupade arv suurenes 2008. aastal 16 % võrra võrreldes 2007. aastaga. Teatamiste kasv 1605 teatiselt 2007. aastal 1866 teatisele eelmisel aastal näitab, et RAPEXi süsteemi võime on 2008. aastal jätkuvalt paranenud pärast seda, kui Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on teinud märkimisväärseid investeeringuid vahenditesse ja koolitustesse. Ka tarbekaupade ohutusega tegelevad Euroopa ettevõtjad võtavad oma tooteohutuse valdkonna kohustusi järjest tõsisemalt ja kõrvaldavad oma ohtlikud tooted turult kiiremini. 2008. aastal teatati kõige sagedamini probleemidest seoses mänguasjade ja imikutarvete (näiteks jalgrattad, käimistoolid, hällid ja lutid), elektriseadmete ja mootorsõidukitega. RAPEXi kaudu esitatud Hiina päritolu tooteid käsitlevate teatiste arv suurenes 52 %-lt 2007. aastal 59 %-le 2008. aastal. See on põhjustatud sellest, et turujärelevalveasutused on keskendunud nendele toodetele, mida peetakse ohtlikemaks.

Tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva ütles: „Aruanne annab väga selge signaali sellest, et tooteohutuse küsimuses ei tohi loorberitele puhkama jääda. 2009. aasta suurim väljakutse on tagada, et tooteohutust ei lükataks finantskriisi ajal tagaplaanile, et ettevõtjad jätkaksid oma kohustuste täitmist tarbijate ees ja et liikmesriigid eraldaksid piisavalt vahendeid täitemeetmeteks. Tooteohutus ei ole luksus. Aruandes näidatakse selgelt, milliste probleemidega peame tegelema, ja see annab selge signaali sellest, et tooteohutuse küsimuses ei tohi teha hinnaalandust kulutuste osas ega suhtuda küsimusse hooletult. Vastupidi, finantskriisi ajal muutub hind tarbijatele väga oluliseks, mistõttu peame tegema rohkem ja olema jätkuvalt väga tähelepanelikud.”

Ohtlikest toodetest teatamiste arv kasvab jätkuvalt

RAPEXi süsteemi kaudu edastatud teatiste koguarv on alates 2004. aastast (mil RAPEXi õiguslikuks aluseks olev üldine tooteohutust käsitlev direktiiv võeti üle liikmesriikide riiklikku õigusesse) järk-järgult suurenenud. Viiendal kehtivusaastal on teatiste arv neljakordistunud 468 teatiselt (2004. aastal) 1866 teatisele (2008. aastal). 2008. aastal suurenes teatiste arv 16 % võrra võrreldes 2007. aastaga. RAPEXi teatiste kasvu võib panna selliste tegurite arvele nagu riigiasutuste tõhusamad tooteohutuse valdkonna täitemeetmed, ettevõtjate suurem teadlikkus oma kohustustest, parem koostöö kolmandate riikidega ja Euroopa Komisjoni kooskõlastava võrgustiku loomine liikmesriikides.

Kõik riigid panustavad RAPEXi süsteemi

Kõik ELi riigid osalevad RAPEXi süsteemis, avastades uusi ohtlikke tooteid ja teatades nendest ning tagades saadud teabele reageerimiseks vajalikud järelmeetmed. Süsteemis osalemise aktiivsus suurenes kaheteist liikmesriigi puhul, kes teatasid rohkematest ohtlikest toodetest kui 2007. aastal. Kõige rohkem teatisi esitasid Saksamaa (205 teatist), Hispaania (163 teatist), Slovakkia (140 teatist), Kreeka (132 teatist) ja Ungari (129 teatist). Nende riikide esitatud teatised moodustasid 50 % kõikidest teatistest, mis esitati süsteemi kaudu tõsist ohtu kujutavate toodete kohta.

Mänguasjad, elektriseadmed ja mootorsõidukid on nimekirja tipus

Mänguasjad (498 teatist), elektriseadmed (169 teatist) ja mootorsõidukid (160 teatist) üksi moodustasid 53 % kõikidest tõsist ohtu kujutavaid tooteid käsitlevatest teatistest 2008. aastal. Need tulemused on kooskõlas RAPEXi 2007. aasta tulemustega. Tekstiiltooted, sealhulgas rõivad (140 teatist) olid 2008. aastal sageduselt neljas tootekategooria, mille kohta RAPEXi kaudu teatisi esitati.

Hiina päritolu toodete kohta esitati rohkem teatisi

Hiinas valmistatud tõsist ohtu kujutavate toodete kohta esitati 2008. aastal RAPEXi süsteemi kaudu kokku 909 teatist. RAPEXi kaudu teatatud Hiina päritolu toodete arv suurenes 52 %-lt 2007. aastal 59 %-le 2008. aastal. Teatiste arvu kasvu puhul tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, nagu Hiinast ELi imporditud kaupade hulga suurenemine, riiklikul tasandil võetavate täitemeetmete keskendumine Hiina päritolu toodetele ning tõhusam koostöö Hiina ja ELi vahel.

Aruandest selgub, et Hiina ametiasutused oma turul järjest rohkem võtnud piiravaid meetmeid, võttes aluseks RAPEXi süsteemist saadud teavet, mida edastatakse Hiinale rakenduse RAPEX-CHINA kaudu (loodud 2006. aasta septembris). Hiina ametiasutuste võetud parandusmeetmetest teatatakse komisjonile 2007. aastal loodud kvartaliaruannete süsteem kaudu. Rakenduse loomisest alates on AQSIQ uurinud 669 RAPEXi teatist. 352 juhul (53 %) on uurimise tulemusel kas AQSIQ või vabatahtlikult Hiina tootja või eksportija võtnud ennetavaid või piiravaid meetmeid (näiteks ekspordikeeld või selle peatamine, Hiina tootja või eksportija üle tehtav tõhusam järelevalve).

Lisateave: MEMO/09/167 ja http://ec.europa.eu/consumers/safety/rapex/index_en.htm

Info toodete ohutusest

Voldik: Toodete ohutus

Tarbijakaitse: lennuettevõtjad on hakanud korrastama piletimüügi veebisaite

Brüssel, 14. mai 2009

Täna avaldatud uue üleeuroopalise uurimise tulemused osutavad, et lennupiletite müügiga seotud veebisaidid kõikjal Euroopas on astunud sammu õiges suunas ning vastavad enam tarbijakaitse eeskirjadele. Lõpparuande tulemused kajastavad 18 kuu jooksul võetud üleeuroopalisi meetmeid, mis olid suunatud eksitava reklaami ja ebaausate müügivõtete vastu. 2007. aasta septembris algatatud ELi õiguskaitsealases uurimises osalesid 15 ELi liikmesriigi ja Norra ametiasutused ning selle käigus selgus, et uuritud 137 lennuettevõtja veebisaidist oli 115 veebisaiti nõuetega vastavusse viidud. Täiendav „tervisekontroll” hõlmas 2009. aasta märtsis tehtud sõltumatuid anonüümseid kontrolloste 67 suurema lennuettevõtja juures. Selle tulemusena kiideti 52 lennuettevõtja puhul tulemus heaks ning ettevõtjad kas kohustusid taset hoidma või võtsid pärast komisjoni konsultatsioone kiiresti meetmeid avastatud puuduste kõrvaldamiseks (vt allpool esitatud nimekirju). Kontrolli käigus uuriti veebisaitide vastavust lennuettevõtjatega eelnevalt kokku lepitud 14 punktist koosnevale üksikasjalikule kontroll-lehele. Komisjon valmistab nüüd ette sektorisisesest kokkulepet, et luua võrdsed võimalused kõikidele ELi lennuettevõtjatele ja tagada veebisaitide kõrge tase.

ELi tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva märkis: „Üleeuroopalise lennuettevõtjaid hõlmanud uurimise tulemusena muutuvad kogu Euroopas nende ettevõtjate veebisaidid. Rahuloluks ei ole siiski põhjust, sest palju on veel vaja ära teha. Samas näitas esimene üleeuroopaline õiguskaitsealane uurimine, et see on tõhus tegevus ning tulemuste saavutamine on võimalik. Järgmine samm on sektorisisese kokkuleppe sõlmimine ja komisjon jälgib ka edaspidi teraselt kõnealuse valdkonna arengut.”

Transpordiküsimustega tegelev asepresident Antonio Tajani lisas: „Lennundusteenuste määrusega kohustatakse tagama hindade täielik läbipaistvus. Lennuettevõtjate kohus on nõuda kõrgete standardite järgimist kogu sektoris, meie kohus on tagada, et kõik ettevõtjad järgiksid samu eeskirju. See eriti tähtis tarbija jaoks, kes tahab hindu lennuettevõtjate lõikes võrrelda ja teha õigeid otsuseid.”

1. Piletimüügiga seotud veebisaitide uuringu 2007. aasta tulemused

Täitevmenetlused on 85 % ulatuses lõpule viidud. 137 uuritud veebisaidist, mis hõlmavad ligikaudu 80 ettevõtjat, on 115 tänaseks nõuetega vastavusse viidud (vt teatele lisatud kokkuvõtvat tabelit, mis kajastab täitevmenetluse tulemusi 2009. aasta märtsi seisuga – MEMO/09/238).

2. Lennuettevõtjate kontroll

Kontrolli eesmärk oli uurida põhjalikult üldist olukorda seoses lennupiletite müügiga Internetis, võttes arvesse ka kahe uue tarbijakaitset tõhustava ELi õigusakti (ebaausate kaubandustavade direktiivi, lennundusteenuste määrus) jõustumist pärast eelmist kontrolli 2007. aasta septembris. Lennuettevõtjatega eelnevalt kokku lepitud (vt MEMO/09/238) 14 punktist koosnevast kontroll-lehest lähtuvalt kontrolliti 7 suurema lennuettevõtja veebisaite kõigis 27 liikmesriigis, kokku hõlmas kontroll 67 lennuettevõtjat ja ligikaudu 339 miljonit reisijat. Kokkuvõte komisjoni korraldatud konsultatsioonide tulemustest, mis toetuvad kontrolli tulemustele ja võtavad arvesse lennuettevõtjate võetud kohustusi, on esitatud allpool (vt pressiteate lisa 1).

Mis saab edasi?

  • Kontrolli tulemused edastatakse riikide täitevasutustele, kes võtavad vajadusel järelmeetmed
  • Standardite kehtestamiseks töötab komisjon koos lennuettevõtjatega välja sektorisisesest kokkulepet, mis hõlmaks ka järelevalvet sõltumatute kolmandate isikute poolt.
  • Komisjon avaldab 2009. aasta juunis teatise ühenduse õigustiku jõustamise kohta, et tugevdada kaks aastat toiminud riikide täitevasutuste võrgustiku tööd.

Taust:

Lisateave http://ec.europa.eu/consumers/enforcement/sweep/index_en.htm

Lisa 1

Kontrolli tulemustele toetuvate komisjoni ja lennuettevõtjate vaheliste konsultatsioonide tulemuste kokkuvõte[1]

Lennuettevõtjad vastavad kõikidele kontrollitud standarditele ja kohustuvad hoidma veebisaitide taset.

  • Air Malta
  • Blue1
  • bmi
  • bmibaby
  • Estonian Air
  • Finnair
  • Iberia
  • Malmö Aviation
  • SAS
  • Sata Air Açores
  • Sata International
  • Spanair
  • TAP
  • Tarom
  • TUIfly
  • Virgin Atlantic

Lennuettevõtjad kinnitsid, et kontrolli käigus avastatud rikkumised on juba lahendatud või lahendatakse võimalikult kiiresti ning tagatakse vastavus kõikidele standarditele.

  • Adria Airways
  • Aegean Airlines
  • Aer Arann
  • Aer Lingus
  • Air Berlin
  • Air Europa
  • Air One
  • Alitalia
  • Austrian Airlines
  • Binter Canarias
  • Blue Air
  • Brussels Airlines
  • Bulgaria Air
  • Carpatair
  • Cimber Sterling
  • Condor
  • Cyprus Airways
  • Cyprus Turkish Airlines
  • Czech Airlines
  • Delta Air Lines
  • EasyJet
  • Finncomm Airlines
  • Flybe
  • LOT
  • Lufthansa
  • Luxair
  • Malév Hungarian Airlines
  • Meridiana Air
  • Norwegian Air Shuttle
  • Pegasus Airlines
  • Ryanair
  • Skyways
  • Swiss
  • transavia.com
  • VLM Airlines
  • Wizz Air

[1] Kontrolli eesmärk oli koguda teavet lennuettevõtjate üldise olukorra kohta. Tulemustest lähtuvalt on komisjon teinud poliitilisi algatusi, et parandada nõuetele vastavust kontroll-lehega hõlmatud valdkondades. Tulemused ja komisjoni järelmeetmed ei kujuta endast väidet rikkumise kohta. Ainult riikide täitevasutustel on õigus rikkumisi ametlikult uurida.