12. novembrist 2008 kuni 2. märtsini 2009 said kõik tarbijad osaleda jutuvõistlusel „Tarbija kogemuste killud”, mille eesmärgiks oli jagada oma kogemusi Euroopa Liidu tarbijana. Osalema oodati igas vanuses inimesi, kes on saanud kogemuse võrra targemaks ja soovisid seda ka teistega jagada.
Jutuvõistlusel osalemiseks tuli saata oma kogemuslugu läbi kodulehe www.consumer.ee/kampaania. Kogemuslugude õpetlikkusele said kõik kodulehe külastajad anda viie palli skaalal ka oma hinnangu.
Kõikide avaldatud lugude seast valis ekspertide žürii välja kõige õpetlikuma loo. Võitjaks osutus Jaroslav Polovniku ja Julia Pavlova kogemuslugu „Ärge kartke kauba tagastamist!”. Samuti selgus vastavalt kodulehe külastajate poolt antud punktidele publiku lemmik, kelleks osutus Deisy Sild. Võitjad said väärikad auhinnad väärtuses 4000 krooni.
Võitjad kuulutati välja ning autasustati Euroopa tarbija päevale pühendatud pressikonverentsil, mis toimus 13. märtsil kohvikus Pärnu.
Huvitav kaubamärk see Maxima, ükskõik kas ta on Võrus, Raplas, Tartus või mujal. Olin ilusal päikselisel kevadpäeval Tartu Ilmatsalu tn. Maxima`s. Suures korvis olid segiläbi jalanõud. Leidsin soodsa hinnaga botase (vasakule jalale). Otsisin päris põhjalikult, kuid leidsin samasuguse veel-vasakule jalale. Paremat ei leidnud. Küsisin müüjalt, tema kutsus tagantruumist kellegi. Too kaevas ka korvis ja ka ei leidnud. Siis arvas ta, et pean need ära ostma. Püüdsin küll selgitada,et mu jalad on erinevad (vaatas korraks ja imestas, et NÄE ONGI!). Siis viskas mõlemad “vasemad” korvi tagasi ja läks ära. Sain uuesti ühel saalitöötajal hõlmast kinni ja pakkusin välja, et äkki peaks need botased müügisaalist kõrvaldama. See nõustus kohe ja viis vasakujalgsete jalanõud ära. Nii hästi lõppes see “ost”.
Aastat päris täpselt enam ei mäletagi, aga sinna 2000 kanti see lugu jäi. Meeldejääv on ta igatahes meie peres siiani. Minu kaks poissi olid siis sellised 15 ja 17 aastased koolipoisid. Oli Tartus mingi tööstuskaupade laat. Kuna aeg oli just augusti lõpp, siis otsustasime osta poistele mõlemale botased. Kinnitati ainulaadset ja ainult sel päeval kehtivat soodustuse võimalust. Kauba müüja oli Valgast. Küsisin ka tšeki ja infot juhuks, kui peaks mingid probleemid tekkima. Sain mobiili numbri ja kontaktisiku numbri.
Probleem ei lasknud end kaua oodata; ühel jalanõude paaril tuli nädalaga tald lahti. Hakkasin helistama. Mul soovitati tulla Valka, et selgust saada. Mul polnud see võimalik. Siis kästi saata pakiga jalanõud kohale. Olin selle vastu: polnud garantiid, et just õige inimeseni saadetis jõuab ja mulle ei oleks jäänud kirjalikku tõestust selle kohta, et botased on vastu võetud. Samuti oleksid sõidukulud ja tehtud telefonikõned ületanud botaste maksumuse. Küsimusele, kas need hüvitatakse, ei vastatud ja pandi toru ära. Mõne päeva pärast oli ka teine paar lagunenud. Poisid vajasid aga koolis jalatseid. Helistasin uuesti. Siis tunnistati, et jah, nende botastega ongi nii. Ka teistelt oli kaebusi tulnud. Siis ei võetud enam telefoni vastugi. Kulus veel tükk aega, kui tulin selle peale, et helistada võõralt telefonilt. Kõne võeti vastu. Nüüd olin juba väga pahane ja endast väljas ja lubasin tarbijakaitsesse kaebama minna. Küsiti konto number. Mina omakorda küsisin, kas saadan jalatsid Valka. Vastati, et ei ole vaja. Nii saingi oma kogu raha tagasi ja katkised botased jäid ka alles.
Tegelikult olin kogu helistamistest ja asjaajamistest tüdinud ja väsinud. Samuti sain päris kopsaka telefoni arve.
Ostsin mõned aastad tagasi elektri keedukannu. Enne jõule just sai ost tehtud. Ilus kannukene, roostevabast terasest. Mõni aeg hiljem hommikul kann enam voolu sisse ei võtnud. No kõik, nähtavasti garantii ka läbi…
Otsisin passi välja-garantiid veel kuu aega.! Läksin garantiiremonti (Tartus, Tehase tänaval). Võeti kann vastu ja paluti oodata helistamist. Paari päeva pärast helistati – tulge kannule järele. Kohapeal toodi tagaruumist pakendis uus kann. Sõnatuks võttis. Olin kuulnud vigade otsimisest ja kliendi süüst, siin aga – kommentaarideta uus kann. Niipalju siiski öeldi, et teil oli korralik, hooldatud kann ja tootja praak. Aitähh!
Minu puhul ei ole tegemist toote tagastamisega ega tavapärase teenindus- ega kaubanduslooga. Minu tarbija kogemus on hoopis meditsiinialane, täpsemalt hambaravist.
Kõik sai alguse sellest, kui pidin minema hambaarsti juurde parandama ühte murenema hakanud plommi. Kuna peatselt oli ees ootamas mandlioperatsioon, oli selle plommi parandusega kiire, sest ega peale sellist operatsiooni pole just kerge suud suurelt lahti hoida, et hambaarsti juurde minna. Seega, seadnud sammud hambaarsti juurde, tulin sealt tagasi uue plommikihiga vana peal… asi nii öelda parandatud. Peale selle sain muidugi kauba peale suure arve – ega tänapäeval hambaarsti juures käimine ju odav lõbu pole – ja paha tuju, kuna sattusin sellel korral äärmiselt ebameeldiva teeninduse ja töömanöövritega arsti juurde. Aga plomm oli vähemalt parandatud.
Rõõm sellest parandusest kestis vaid umbes 4 kuni 5 nädalat, peale seda hakkas sama, alles parandatud plomm uuesti murenema ja tükk-tüki haaval ära tulema. Kuna olin käinud just mandliopil ja viimased 3 nädalat pidanud nii öelda jogurti ja mahla dieeti, siis ei saanud seda murenemist panna ka liialt kõva toidu söömise süüks. Olin ju maksnud selle parandamise eest suure summa raha ja lootsin pikemat kestvust plommile kui vaid kuu aega. Tekkis küsimus, kas tõesti pean uuesti minema ja maksma juba korda tehtud asja eest? Seega otsustasin saata hambakliinikusse murekirja kõige selle kohta, kus küsisin nende poolt pakutava hambaparanduse garantii kohta ning samuti ei saanud ka mainimata jätta eelmise arsti suhteliselt ebaviisakat ja minu jaoks ebameeldivat tööstiili.
Paari päeva pärast kutsutigi mind uuesti hambaarsti juurde. Oma kirjaga ehmatasin vist ära hambapolikliiniku juhataja, kes tuli isiklikult puhkuselt välja, et asi üle vaadata. Teisel korral oli kõik superluks. Arstid olid väga viisakad, seletasid ära kuidas ja miks selline asi juhtus, mis oleks pidanud tegelikult kohe esimesel visiidil teistmoodi tegema jne. Antud visiidil juhtus aga see, et arstide nokitsemise ja vaatlemise käigus otsustas terve plomm hambast ära tulla 
See tähendas uut plommi, uut arvet ja ehmatus oli ka üsna suur. Arstid aga seletasid asja ilusti ära ja pakuti omapoolne lahendus. Kogu olukorra lahendus oli see, et tehti mitu pilti hambast, pandi prooviplomm ja lõpetuseks uus plomm. Hambaarst sel korral oli väga hea, küsis alati kas on valus, seletas miks ja kuidas nüüd tehakse jms. Võib-olla see kõik oli tingitud mu kirjast ja sellest, et üldse julgesin uuesti niimoodi tagasi pöörduda, kuid lõpptulemusega jäin väga rahule. Uus korralik plomm väga asjatundlike arstide abiga. Kogu selle uue tralli ja kupatuse eest (mis oli 3 korda uuesti arsti juures käimist, 2 pilti ja prooviplomm rohuga ja uus plomm) ei pidanud ma ka midagi maksma. Lõpuks tekkis küll endal ka paha tunne, et ühest väiksest asjast nii palju vaeva, kuid hambakliinik arvet ei soovinud esitada ja edaspidi lähen nende hambaarstide juurde teadmisega, et seal on siiski kvaliteet ja patsientidest hoolimine paigas. Vähemalt minu puhul küll siis 
Kogu Euroopas loetakse juba pikemat aega kauba tagastamist normaalseks, kui see ei vastanud teie ootustele. Eestis aga on sellega siiamaani raske: ostja ei julge tagasi viia, müüja keeldub tagasi võtmast…
Kõik algas sellest, kui ma jõudsin koju ja nägin, et minu toas seisab köögikombain (nagu selgus hiljem, oli see vanemate kingitus mulle). Suur, ilus, uhiuus… avades karpi nägin, et kombain ja tema lisadetailid olid karbi sees laiali. Välja nägi see nii, justkui müüjal oli pakkimisega kiire ning ta toppis kõik osad karpi nii nagu juhtub. Olgu, mõtlesin ma, pole hullu. Kui ma hakkasin lugema kasutusjuhendit, ja üritasin kombaini kokku panna, selgus et kaks detaili oli puudu. See aga kohe kuidagi mulle ei meeldinud. Helistasin vanematele, et küsida, kus nad selle ostsid ja sain teada, miks oli karbi sisu nii imelikult kokku pandud. Nad ütlesid, et see oli viimane ja võeti otse letilt, tundub, et sellepärast oligi see niimoodi „komplekteeritud“.
Järgmisel päeval panin ma asjad karpi tagasi sama juhuslikult, nagu need pandi poes, võtsin tšeki ja sõitsin poodi. Läksin müüja juurde ja seletasin talle, et kombainil on puudu kaks detaili. Tema aga vastas, et see ei ole võimalik. Selle peale rääkisin talle, kuidas need lisadetailid olid mööda karpi laiali, ja et kombain oli ostetud otse letilt, võimalik et sellepärast unustas müüja need lihtsalt kaasa panna. Siis hakkas ta mulle tõestama, et nad ei saanud unustada. Meie juurde tuli veel üks müüja, kes ei olnud nii emotsinaalne ja lubas, et läheb ja vaatab laost. Vaatas. Loomulikult ei leidnud ta midagi. Selle peale ütlesid nad, et kui ei ole, siis on see minu probleem, ning et kuhu ma üldse vaatasin kui ostsin. Kuhu ma vaatasin? Mina üldsegi jalutasin sellel ajal õues, ostis aga hoopis isa. No kui ostis isa, ju siis tema kaotas need kuhugi. Nad süüdistasid mind, minu isa. „Vestlesime“ nendega kaua. Siis palusin ma kutsuda müügijuhi. Tema samuti ei tahtnud kaupa vahetada, õigupoolest ei olnud see üldse võimalik, kuna see kombain oli viimane, teised mudelid aga ei olnud sellega üldse võrreldavad. Alles peale seda, kui ma nende silme all helistasin Tarbijakaitseametisse ja ütlesin neile, et kui nad ei tagasta mulle raha, siis homme tulen tagasi koos Tarbijakaiteameti ja Reporteriga. Selle peale olid nad nõus mulle raha tagastama, seejuures sellise näoga nagu oleks ma nende verevaenlane. Peale seda ei ole ma seda poodi enam külastanud.
Oli ka veel teine sarnane lugu. Valisime sõbrannaga endale blenderi. Sellel ajal kui üks müüja läks seda laost tooma, läksin mina kassasse. Arve oli makstud ja mulle toodi blender, ainult et karbi peal oli ta sinine, mina aga palusin rohelist. Mõtlesin, et ah tühja sellest, lihtsalt karp on selline, sees aga selline nagu mul vaja on – roheline. Hakkasime välja minema ja mõtlesin äkki, et vaatan igaks juhuks üle. Vaatasin ja oligi sinine. Läksin tagasi ja ütlesin müüjale, et ta pani mulle vale blenderi, vahetagu ära. Hakkas vahetama, ja selgus, et rohelist värvi blender oli viimane ja klaasist kann oli omadega täitsa läbi ja kraapse täis. Selle peale pakkusin välja, et me võtaksime roheliselt blenderilt põhja ja siniselt blenderilt kannu. Müüja aga keeldus. Palusin tagastada mulle raha. Raha tagastati… aga jällegi sellise näoga nagu süüdi selles oleksin mina…
Mulle oli see väga ebameeldiv, kuid ma jäin endale kindlaks. Sõitsin teise poodi ja ostsin seda, mida ma tahtsin, mitte aga seda, mida nad tahtsid mulle müüa.
Õigluse mõttes ütlen, et ükskord vahetasin veel ühes spordikaupluses tosse poole suuruse võrra. Sinna minnes kartsin jällegi nende suhtumist. Kuid minu üllatuseks vahetati tossud ilma liigsete küsimusteta ja öeldi, et kui tekib veel probleeme, pöörduksin julgelt. See oli lahe. Peale seda, osta tahad ainult sealt.
Ei hakka kirjutama poodide nimesid, kuna ei taha teha kellelegi reklaami ega ka antireklaami. Tahan ainult öelda seda, et ostes olge tähelepanelikud ja nõudlikud.
Mina ütleksin, et noored müüad on kenamad, suhtlevad rohkem ja teretavad, pakuvad ennast rohkem abiks. Kenasid müüjaid kohtab kindlalt igal pool. Vahelt on mul küll tõmmatud, aga need ulatuvad ainult sentideni ja muidu on kõik norm.
Rapla Maxima poes on iga päev mingid üllatused kassatšekil. Pidevalt ei jõua ju valvel olla ja kodus märkad, et kartulid on 2x makstud, kusjuures 1 neist oli hoopis värske kapsas ja hinnalt kartulist kallim. Ei hakka ju uuesti iga kord poodi minema tagasi. Kurje nägusid ja halbu kommentaare saab niikuinii selle peale. Ei ühtki vabandust. Mitte kunagi pole eksitud poe kahjuks, ikka kliendi. Mitmeid kordi on maakonnalehes inimesed sellest kirjutanud, hiljutigi 2 lugu. Ei midagi paremaks. Olen pensionär ja pean kokku hoidma, sest 3x küttehind on ränk maksta üksikule inimesele. Tahaks head teenindamist, aga inimesed selles poes kassades jm. vahetuvad tihti. Vast on madal palk ja muutuvad hinnad. Viimasel ajal haiseb pood seest jubedalt. Olen olnud vähenõudlik ja rahulik ostja, ei taha tüli, aga nende apsakad ei lõpegi. Lähen teise poodi, aga võiks ju olla ka seal kõik OKEY ju. Edu teile ja hea, et küsite, kedagi ikka huvitab rahva rahulolu. Ükskord ütlesin kohe, et kohukesed 4 tk on poole kõrgema hinnaga mu tšekil, siis võeti mul need üldse ära, et on makstud pangakaardiga ja muud teha ei saagi. Sel poel on sooduskaart “Aitäh”, keegi kirjutas meie lehes, et nii paljude eksimuste eest võiks sisse viia kohe ka “Vabandust” kaardi. Ilusat kevadet ja palju päikest teile!
Juhtus esmaspäeval (23. veebruaril) selline lugu, et läksime Võru Maximasse vesipiibu tubakat ostma, valisime ära ja märkasin ka tubaka letis ühte sigarit, hind oli 7.- hinnasildi järgi ja mõtlesin, et mis seal ikka, prooviks niisama sõpradega, mis see endast kujutab ka, kuna varem polnud teinud ka neid.
Kassas selgus kurb tõsiasi, et see sigar maksis 20.-
Küsisin siis müüjalt, et miks kassa hind on erinev sellest, mis sildil kirjas on, siis ta vaidles mulle vastu, et sildid ja kaup kõik õigel kohal ja minu enda süü, et valesti vaatasin. Käisime temaga siis seal tubakaletis ära, näitasin kust võtsin toote ja silt ka kõik, ütles, et pole tema süü, et tootele vale hind on pandud.
Palusin siis kassas, et võtke toode tagasi, ma ei soovi sellise hinnaga seda osta, puhaselge ostja petmine ju, vastuseks sain, et “Minge lugege EV tubakaseadust, seal on kirjas, et tubakatooteid ei saa kassas enam tagasi võtta”.
Sel hetkel ei saanud seda seadust kuskilt lugeda ka (kuigi netist ise otsides ka ei leidnud midagi) ja kuna närv oli must juba vaidlemisest otsustasin selle ikkagi põhimõtteliselt 3 korda kallima hinnaga ära osta.
Räägiksin ühe õpetliku loo pesumasina ostust.
Mõned aastad tagasi kolasin ühes suuremas kaubanduskeskuses ringi. Jäi silma üks displeiga pesumasin. Ise mõtlesin sealjuures, et mida see displei näitab? Mõned päevad hiljem otsustasin selle siiski ära osta, kuna mul kodus veel pesumasinat ei olnud. Kui pesumasina eest oli makstud, öeldi, et tsheki alusel saab selle kaupluse laost kätte. Sai kohe pakk auto peale tõstetud ja kodutee võis alata! Elasin viiekordses majas, kõige viimasel korrusel. Pesumasin oli jube raske! Sõber aitas pesumasina üles tassida. Iga korrus puhkasime.
Sai karp lahti tehtud ja pesumasin töökorda pandud. Pesemine võis alata!
Pärast mõningaid pesukordi avastasin, et pesumasinal ei ole displeid!! Sai siis kohe poodi helistatud ja öeldud, et pesumasin, mis väljas oli, oli displeiga! Aga see pesumasin, mis mulle müüdi, sellel ei olnudki displeid! Öeldi, et kui pakk on terve, et siis nad vahetavad selle kohe ringi. Kuna olin juba toodet kasutanud, siis lubati minuga hiljem ühendust võtta. Õnneks sama päeva õhtul helistatigi. Ja öeldi, et vale pesumasin oli näidiseks välja pandud! Ja mul on õigus enda pesumasin siiski välja vahetada, uue displeiga pesumasina vastu.
Läksin viisin enda pesumasin poodi. Ja vahepeal oli välja tulnud, et see näidis(mis mulle lubati) oli kuidagi kahjustada saanud ja seda mulle kauplus ei tahtnud anda. Lubati uus pesumasin tuua. Kuna pesumasinat poodi ei tulnud ja musta pesu hunnik juba kasvas, olin nõus sellele lõpuks ise maaletooja lattu järgi minema. Viimaks saingi uue displeiga pesumasina.
Siin juures märgiksin ära veel, et kõikides selle firma kauplustes olid väljas displeiga pesumasinad. Pärast minu seika, olid kõik pesumasinad ümber vahetatud.
Teistele tahaksin öelda seda, et kaup tasub alati poes üle vaadata, et ei peaks enda ostetud kaupa asjatult edasi tagasi vedama!
Loading ...