ŠOPPASID END INTERNETIS PALJAKS?

 

 

Kuigi Internetis ostlemine on mugav ja vaid paari hiirekliki kaugusel on lisaks Eesti E-kaubamajadele ka välismaised E-kaubamajad, esineb Interneti-kaubanduses paraku palju tarbija õiguste rikkumisi. Seoses järjest suureneva tarbijate poolt esitatud kaebuste hulgaga viisid Tarbijakaitseamet ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus märtis 2008 ellu üleriigilise teavituskampaania "Šoppasid end Internetis paljaks?", mille raames jagati teavet, kuidas ohutult Internetis ostelda. Kampaaniaga tähistati ka 15. märtsil toimuvat rahvusvahelist tarbija õiguste päeva.

Märtsikuu on kuulutatud Interneti-pettuste vastu võitlemise kuuks. Kui koos E-kaubanduse osakaalu kasvuga kasvavad ka tarbijate teadmised oma õigustest, muutub ka Internet turvalisemaks ostukohaks. Seega on tarbijatel endil võimalik kaasa aidata sellele, et hoolimatuid müüjaid jääks vähemaks.

Interneti-kaubandusele kehtivad konkreetsed reeglid kogu Euroopa Liidus

Interneti-kaubanduse puhul on tarbijate õigused reguleeritud veidi erinevalt võrreldes tavakaupluses ostude sooritamisega. Ühtsed miinimumnõuded kauplejale ning sidevahendi abil sõlmitavatele lepingutele on kehtestatud kogu Euroopa Liidu ulatuses ning ka Norras ja Islandil. Tarbija jaoks on väga hea ja kindel teada, et kogu Euroopa Liidu piires võib vabalt Internetist kaupu tellida, pelgamata tollimakse või lisakäibemaksu. Samuti on vastava Euroopa Liidu direktiiviga kindlaks määratud see, millist teavet peab tarbija enne ostu sooritamist saama ning et tarbijail on õigus vähemalt seitsme päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada. Osades riikides nagu Eesti, Soome, Rootsi, Saksamaa jt, on ostust loobumiseks seadustega ette nähtud ka pikem aeg ehk 14 päeva. Loe lähemalt!

Seega on Internet mugav ja kergesti kättesaadav ostukanal, mis avab Eesti tarbija ees kogu Euroopa siseturu koos sealsete suurte valikuvõimaluste ning soodsate hindadega. Euroopa Liidus kehtiv seaduslik õigus Interneti teel tellitud kaubad kauplejale teatud aja jooksul tagasi saata, on abiks juhtudel, kus arvuti vahendusel tehtud valikus tuleb pettuda, sest tarbijal ei olnud võimalik tootega tutvuda nii põhjalikult kui tavalises kaupluses.


Kas Internetis ostude sooritamine on aga alati ohutu?

Mida saavad tarbijad enda heaks enne ostu sooritamist teha, et vältida pettumusi?


Uurige kaupleja tausta
- arvestades, et Tarbijakaitseameti ja EL nõustamiskeskuse tööpraktikas on väga palju probleeme seotud just sellega, et Internetis sooritatud ja makstud ostud ei jõua tarbijani ning ettevõtjaga ei ole võimalik enam kontakti saada, tuleks vältida probleemsete ettevõtjatega tehingute sõlmimist. Selleks, et ettevõtja varasema käitumise kohta teavet saada, tasuks enne ostu sooritamist külastada vastavaid Interneti-foorumeid või sisestada veebikaupleja nimi Interneti otsingumootoritesse, et uurida millised kogemused on teistel tarbijatel antud ettevõttega. Kui selgub, et Interneti-kaubamajal on probleeme kaupade tarbijani toimetamisega ning kauplejaga on raske või isegi võimatu kontakti saada, tasuks vältida selliselt veebilehelt ostude sooritamist. Lisaks teiste tarbijate kogemustele võib Internetis ringi vaadates leida ka Tarbijakaitseameti või mõne muu organisatsiooni poolt avalikustatud hoiatusi ühe või teise kaupleja suhtes.

Küsige kauplejalt küsimusi - lisaks kaupleja tausta uurimisele, tasub tarbijatel enne ostu sooritamist küsida kauplejalt kas E-kirja või telefoni teel mõni täpsustav küsimus kauba omaduste või müügitingimuste kohta. Nii saab teavet selle kohta, kas kaupleja kodulehel esitatud kontaktandmed üldse kehtivad ning kas kauplejal on tahtmist tarbija pöördumistele reageerida. Kui selgub et kaupleja ei vaevu vastama isegi ostueelsetele küsimustele, võib sellest järeldada, et vastuseta jääksid tõenäoliselt ka tarbijate kaebused juba tekkinud probleemide osas ning õigust kaup tagasi saata ei õnnestuks tõenäoliselt realiseerida.

Liiga hea, et olla tõsi - alati tasub meeles pidada, et uskumatult soodsatesse pakkumistesse ei tasu uskuda. Liiga atraktiivse Interneti-kaubamaja taga võib peidus olla tegelikult pettur, kelle eesmärgiks on inimestelt raha väljameelitamine. Nii tasub näiteks Interneti teel autot ostes ja enne uskumatult soodsa pakkumise õnge minemist jälgida ametlikke autoturge ning võrrelda sealseid hindu.

Lugege kõik müügitingimused hoolega läbi - ei tasu unustada, et tarbijal on lisaks õigustele ka kohustused, näiteks peab tarbija Interneti-kaubamaja valides oskama hinnata seal pakutava teabe alusel, kas kõik tema seaduslikud õigused on tagatud ning kas kaupleja kohta avaldatud teave on piisav ostu sooritamiseks. Näiteks peab tarbija olema kirjalikult informeeritud taganemisõigusest.

Kontrollige, kes on teiseks tehingu osapooleks - tarbijal on väga oluline teada, kellega ja mis tingimustel ta Internetis tehinguid sooritab. Näiteks on oluline, et tehing sõlmitaks tarbija ja juriidilise isiku vahel, sest kahe eraisiku vahelistele tehingutele (nt ostud Interneti-oksjonite kaudu) ei laiene tarbijakaitsereeglid. Nii tulekski enne ostu sooritamist veenduda, et teiseks osapooleks on kaupleja, mitte eraisik, sest muidu saab tarbija abi saamiseks pöörduda vaid kohtu poole.

Olge ettevaatlik oma isikuandmete edastamisel - lisaks ebaõnnestunud ostutehingule võib internetis ohtu seada ka oma turvalisuse. Hoolikas ning teadlik isikuandmetega ümberkäimine aitab aga pettasaamist vältida. Jälgige, milleks Internetis teie andmeid küsitakse. Nime, elukoha, isikukoodi ja pangaarvet puudutavate andmete küsimise ning muul viisil isiku tuvastamise eesmärk võib olla pahatahtlik ning lõppeda identiteedivargusega (teie isikuandmeid kasutavad petised tulevikus teie nimel tehingute sõlmimiseks). Krediitkaardi numbri küsimine on õigustatud vaid juhul, kui soovite kauba või teenuse eest maksta.

Jälgige makse turvalisust - Ostu eest tasumisel ning krediitkaardi info sisestamisel peab lehe allservas olema tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud "s" - https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Ärge kunagi saatke E-postiga krediitkaardi andmeid oma makse "kinnituseks".

Jagage oma kogemusi - kõikidest võimalikest "lõksudest" või hoolimatutest kauplejatest tasub teavitada ka teisi tarbijaid. Tarbijate enda aktiivsus ning oma kogemuste jagamine aitab kaasa turu korrastumisele ning aitab muuta Interneti-kaubandust turvalisemaks.

KUIDAS ESITADA KAEBUST?

Tegelikult on reeglid, mida tarbijail tuleks probleemide korral järgida, lihtsad. Hoolimata sellest, millisest EL liikmesriigist ost sooritada, probleemide ilmnemisel on esimeseks sammuks ikkagi müüjaga ühendust võtta ning talle oma pretensioon esitada. Juhul kui tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada või eksisteerib keelebarjäär, mis ei võimalda end müüjale arusaadavaks teha, saab abi saamiseks pöörduda EL tarbija nõustamiskeskuse poole. Keskuse poole tasub pöörduda ka selleks, et täpsustada, mida tarbijal on õigus teises riigis asuvalt kauplejalt nõuda. Ja muidugi juhtudel kui probleem ei lahene ja läheb vaja tarbijakaitsjate abi.

Siseriiklike murede korral aitab tarbijaid Tarbijakaitseamet - www.tarbijakaitseamet.ee.

Kõigile turvalist ja edukat Internetis ostlemist soovides,

Kristina Vaksmaa
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja